Leopold II

See artikkel räägib Saksa-Rooma keisrist; samanimeliste kohta vaata Leopold II (täpsustus).

---

Leopold II
Sünniaeg	5. mai 1747 Viin
Surmaaeg	1. märts 1792 (44-aastaselt) Viin
Autogramm

Leopold II (5. mai 1747 Viin – 1. märts 1792 Viin) oli Saksa-Rooma keiser 1790–1792 ja Toscana suurhertsog (Pietro Leopoldo nime all) 1765–1790 Habsburgide-Lotringite dünastiast.

Elulugu

Ta oli Saksa-Rooma keisri Franz I Stephani ja keisrinna Maria Theresia poeg ning Saksa-Rooma keisri Joseph II noorem vend. Tal oli 15 õde-venda.

Et ta oli oma vanemate üheksas laps ja kolmas poeg, siis oli vähetõenäoline, et temast võiks keiser saada, mistõttu teda kasvatati vaimulikuks. Pärast tema vanema venna Charlesi surma rõugetesse 1761. aastal otsustati aga, et temast saab järgmine Toscana suurhertsog. Leopold asus suurhertsogkonda juhtima pärast tema isa surma 1765. aastal.

Toscana suurhertsogina oli ta oma alamate hulgas ebapopulaarne, kuigi paljud tema reformid tõstsid suurhertsogkonna stabiilsele tasemele, mida ei olnud mõnda aega nähtud. Ta lasi uuendada maksu- ja tollisüsteemi, muutis süstemaatiliselt kättesaadavaks rõugetevastase vaktsineerimise, kaotas surmanuhtluse ja keelas piinamise. Ta lasi rajada uue haigla (Bonifacio) ja kunstigalerii (Galleria dell'Accademia). Ta lasi arendada ka uut põhiseadust, mis põhines kodanike poliitiliste õiguste austamisel ning harmoonial täidesaatva ja seadusandliku võimu vahel, kuid mis oli nii radikaalselt uus, et see kogus vastuseisu isegi nendelt, kes võinuks sellest kasu saada.

Aastal 1790 suri keiser Joseph II pärijateta ja Leopold kutsuti Viini, et võtta üle tema perekonna Austria valduste valitsemine ja saada keisriks.

Keisrina püüdis ta jätkata oma venna reforme ja teda peeti valgustatud monarhiks, kuid pidi samas hakkama sõdima ka revolutsioonilise Prantsusmaaga. See sundis teda ajama reaktsioonilist poliitikat, mistõttu mitu Joseph II reformi tühistati, samuti ei saanud Leopold ellu viia enda omi.

Isiklikku

Ta abiellus 5. augustil 1764 Hispaania kuninga Carlos III tütre María Luisaga (1745–1792). Abielust sündis ajavahemikus 1767–1789 16 last, kellest 14 said täiskasvanuks:

• Maria Theresia (14. jaanuar 1767 – 7. november 1827), abiellus Saksimaa kuninga Antoniga
• Franz (12. veebruar 1768 – 2. märts 1835), Saksa-Rooma keiser 1792–1806 ning Austria keiser 1804-1835
• Ferdinand (6. mai 1769 – 18. juuni 1824), Toscana suurhertsog 1790–1801 ja 1814–1824, Salzburgi kuurvürst 1803–1806 ning Wüzburgi suurhertsog 1806–1814
• Maria Anna (21. aprill 1770 – 1. oktoober 1809)
• Karl (5. september 1771 – 30. aprill 1847), Cieszyni hertsog
• Leopold Alexander (14. august 1772 – 12. juuli 1795)
• Albrecht Johann Joseph (19. detsember 1773 – 22 juuli 1774)
• Maximilian (23. detsember 1774 –9. märts 1778)
• Joseph Anton Johann (9. märts 1776 – 13. jaanuar 1847), Ungari palatiin
• Maria Klementine (24. aprill 1777 – 15. november 1801), abiellus Sitsiilia kuninga Francesco I-ga
• Anton Viktor 31. august 1779 – 2. aprill 1835), Kölni kuurvürst
• Maria Amalia (15. oktoober 1780 – 25. detsember 1798)
• Johann (20. jaanuar 1782 – 11. mai 1859), Austria sõjaväelane
• Rainer (30. september 1783 – 16. jaanuar 1853), Lombardia-Veneetsia asekuningas
• Ludwig (13. detsember 1784 – 21. detsember 1864), Austria sõjaväelane
• Rudolf (8. jaanuar 1788 – 23. juuli 1831), Olmützi peapiiskop 1819–1831, kardinal

Eelnev Joseph II	Saksa-Rooma keiser, Austria ertshertsog, Milano hertsog 1790–1792	Järgnev Franz II
Eelnev Francesco Stephano	Toscana suurhertsog 1765–1790	Järgnev Ferdinando III