Leili ja Medžnun (ooper)

Kuulutus (1908)

"Leili ja Medžnun" on Aserbaidžaani helilooja Üzeyir Hacıbəyovi neljavaatuseline ooper. See põhineb 16. sajandi poeet Muhammad Fuzuli kirjutatud poeemil "Leili ja Medžnun". Traagilise armastusloo võttis luuletaja araabia legendist, mille esimest korda pani kirja 12. sajandi teisel poolel Pärsia poeet Nizami Ganjavi. Hiljem on sama legendi kasutanud veel paljud luuletajad paljudes maades.

Ooper räägib õnnetust armastusest. Leili ja Geis armastavad teineteist piiritult. Geis läheb armastusest hulluks ja teda hakatakse kutsuma Medžnuniks, mis tähendab hullumeelset. Leili vanemad ei anna oma tütart hullule naiseks, mispeale Medžnun läheb erakuna kõnnumaale elama. Vanemad annavad Leili rikkale mehele, kuid Leili on lohutamatu ja sureb igatsusest Madžnuni järele. Medžnun tuleb Leili hauale ja sureb seal ka ise.

Ooperi esmaettekanne toimus 12. jaanuaril 1908 Bakuus Tagijevi teatris. See oli esimene Aserbaidžaani ja islamimaailma ooper.

Ooper saavutas erakordse populaarsuse. Aserbaidžaanis etendati seda 30 aastat järjest igal hooajal. 1913. aastal lavastati seda autori kodulinnas Šušas, mis asub Mägi-Karabahhis. Väljaspool Aserbaidžaani lavastati seda ooperit kõigepealt Thbilisis, seejärel Venemaal ja Ukrainas, Türgis ja Iraanis, Turkmeenias ja Usbekistanis.

1996. aastal valmis Aserbaidžaanis ooperi põhjal kaheosaline ooperfilm "Leili ja Medžnun". 2013. aastal valmis samanimeline üheosaline ooperfilm.