Kõrboja peremees

Allikas: Vikipeedia
"Kõrboja peremees"
Autor A. H. Tammsaare
Päritolumaa Eesti
Keel eesti
Žanr romaan
Kirjastaja Maa
Ilmumisaeg 1922
Lehekülgi 176
ISBN 9985202759
(2000. a trükk)

"Kõrboja peremees" on 1922. aastal ilmunud A. H. Tammsaare romaan.

Romaani saamislugu[muuda | muuda lähteteksti]

Romaani kirjutamise mõte tekkis kirjanikul juba 1911. aastal, kui ta elas metsavahist venna juures Koitjärvel Oru talus, kus ta taastus raskest tuberkuloosist ja maooperatsioonist. Tervise kõrval vaevas Tammsaaret ka armastuslugu Laane talu peretütre Leeni Ploompuuga. Terviseprobleemide tõttu ei julgenud ta Leenit naiseks paluda.

Tammsaarel oli esialgne mõte kirjutada lihtne armastuslugu, kuid see muutus läbipõimitud motiividega mitmekihiliseks romaaniks. Kandvaks teemaks jäi armastus ning romaani armuloos Kõrboja Anna ja Katku Villu vahel võib tajuda Tammsaare isikliku elu tausta. Lisaks mehe ja naise armastusele ning armukolmnurgale kajastub romaanis ka armastus maa vastu – nii talu (Katku ja Kõrboja) kui laiemalt kodumaa vastu. Selle sümboliks on laps, väike Villu, tulevane Kõrboja peremees.[1]

Koitjärve ümbruse vastakas loodus karmide rabade ja kaunite metsajärvedega inspireeris Tammsaaret seda kasutama oma teoses. Metsade vahel paiknev Paukjärv oli aluseks romaanis kirjeldatud järvele. "Kõrboja peremehe" kirjutas ta 1922. aastal, kui suvitas Kehra jaama lähedal Kaserahu mõisas (Birkenruh). Romaan valmis varastel hommikutundidel, Tammsaare kirjutas kolmest kaheksani ning lõpetas kirjandusteose kolme nädalaga. Valmis lisaks traagilisele armuloole ka ühiskondlikku sõnumit väljendav romaan. [2]

Kirjandusteadlane Endel Nirk on eesti romaani ajalugu käsitledes nimetanud «Kõrboja peremeest» esimeseks tõeliseks eesti romaaniks ja Katku Villut, keda iseloomustab ületamatu lõhe soovide–kujutluste ning tegeliku elureaalsuse vahel, esimeseks tõeliseks romaanikangelaseks.[1]

Sisukokkuvõte[muuda | muuda lähteteksti]

Katku Villu (29) naaseb kodutallu vangist, kus ta on istunud ühe aasta kakluse käigus inimese tapmise eest. Villu on salakütt, puskariajaja, mõtlematu purjutaja, kes naiste pärast tihti kaklustesse sattunud. Lisaks on ta teinud vallaslapse Kõrboja talu endisele teenijale Eevile, kes nüüd elab Kuusiku talu saunas ema juures. Villut pole talutöö huvitanud, teda huvitasid tööriistad ja masinad, ta üritas rikkaks saada hangeldamise ja puskariajamisega – siit ka joomine ja pahandused. Ema armastab Villut tingimusteta, isa aga toob eeskujuks Vabadussõjas langenud venda.

Villu kuuleb, et suurde mõisataolisse Kõrboja tallu on linnast naasmas peretütar Anna Kivirist (27), kellega ta noores eas sõbrustanud oli. Anna süü läbi on Villu metsas joostes noorena ühe silma kaotanud. Ema ei usalda Kõrboja rahvast ning tunneb halba eelaimust. Isa peab Kõrboja vastu vimma sellest ajast, kui sealne endine peremees tahtis tema talu maid ära osta. Vangist naasnud Villu sukeldub parimate kavatsustega hoogsalt talutöösse ja teeb talu arendamise plaane. Talu kõige viljakamad maad on kiviseljandiku all – Villul tekib plaan kivid õhku lasta. Kaevab ja puurib, aeg-ajalt näeb järve ääres Kõrboja Anna jälgi.

Kõrboja vana peremees Rein plaanib tütart linnast koju talu edasi pidama kutsuda, kuna tal endal puudub oma suurte plaanide ja unistuste elluviimiseks energia. Kommenteerib Annale, et Katku rahvas ei salli neid kui mujalt sisserännanuid. Rein on nõus ka talu tükeldama ja müüma, kuid Anna ei nõustu kodutalu võõrastele jätma ja otsustab ise perenaiseks hakata. Talu aga vajab ka peremeest... Sulased ja teenijad on skeptilised naisterahva võime suhtes üksi juhtida ja imestavad, miks Anna mehele ei saa. Anna kutsub külarahva jaanitulele, näitamaks, et nüüd on uued ajad. Annale imponeerib Villu hulljulgus, sest ka tema enda perenaiseks hakkamine oli impulsiivne otsus. Eevi aga unistab Villust.

Villul on plaan Anna jaanipidu nurja ajada ja ta kutsub lõõtspillimängija Kusti hoopis enda poole napsi võtma. Lõpuks lähevad mõlemad siiski peole. Anna tervitab Villut ja palub sellel ilutulestiku rakette lasta. Sõidavad lootsikuga järvele, uurivad üksteise plaanide kohta. Anna küsib Villult, kuidas tema Kõrboja talu peaks; Villu kirjeldab, mida kõike ta teeks, kuid jutt takerdub, kui ta kogemata oma vangisistumist meenutab. Tusane Villu püüab tuju parandada viina võttes, satub hoogu, tantsib, komistab kellegi jala otsa ja tahab taas kaklus üles võtta, kuid Anna keelab tülitsejaid. Anna teeb Villule leebeid etteheiteid joomise pärast. Tantsivad koos ja see hakkab ka külarahvale silma. Villu lubab Anna sünnipäeva auks põlluharimist segavad kivid õhku lasta; Anna nõustub vastumeelselt tingimusel, et Villu lubab rohkem mitte juua. Kivi lõhates juhtub Villuga õnnetus, tema terve silm ja parem käsi saavad raskelt vigastada.

Anna mõtted on talutöö juurest hajevil, kuni ta arstilt kuuleb, et Villu ei jää päris pimedaks. Siis saavad talutööd jälle nagu uut hoogu. Anna arutab, et Villust võiks Kõrbojale peremees saada küll, kuid Reinule on see mõte väga vastumeelt – Villu on arutu joodik ja lisaks vaenulikust perest.

Villu naaseb koju. Isa arvab, et kui ta enne tormas nagu poisike, siis nüüd on ta sant; meest pole temast saanud, aga Kõrbojale peremeheks ta veel kõlbaks. Villu on solvunud ja teatab, et tema vigasena Kõrbojale peremeheks ei lähe, ning läheb hoopis Kuusiku sauna Eevit Katkule perenaiseks paluma. Villu isa pole aga nõus Kõrboja endist teenijat oma miniaks võtma ja avaldab kahetsust, et ta peab oma talu mõtlematule pojale jätma. Villu tunnistab, et ta ei tahtnud käia isa jälgedes ja olla tema töökäteks, kelle tegemisi ei tunnustata, vaid teha midagi uut ja omamoodi. Tahab hakata Katkut nullist üles ehitama ja usub, et vaesel Eevil oleks töömurdmiseks rohkem motivatsiooni kui mõnel rikkal peretütrel. Isa peab nõustuma, kuid kangekaelsusest pulmapidu korraldada ikka ei luba.

Villu otsustab kõvasti tööle hakata ja mitte enam uisapäisa otsuseid teha; Eevi arvab, et Villu on tema kosimise plaani maha matnud. Eevi läheb Kõrbojale, palumaks Annat, et see Villu rahule jätaks, kuid ei saa kuidagi juttu üles võetud.

Pähklipühal saavad Anna ja Villu jälle kokku. Villu on viinaga tuju tõstnud ja kutsub Anna tantsima, kuid nad kukuvad rüsinas. Villu on lõõpijate peale vihane, kuid hoiab end vaos. Anna kutsub ta uuesti tantsima, nad lahkuvad peolt koos (Villu saab Kõrboja vana ja vigase suure koera järgi pidulistelt hüüdnimeks Kõrboja Mousi) ja lähevad järve äärde. Anna kutsub Villut Kõrbojale peremeheks ja endale meheks, kuid see keeldub oma uhkusele viidates. Villu piinleb vastandlike tunnete käes ega saa und.

Kõrboja vana koer Mousi leitakse surnult, Katku koer ulub ja Annale tuuakse sõnum, et Villu on ennast maha lasknud. Isa kommenteerib, et Villu ei osanud elada, aga endalt elu võtmine oli täismehe tegu (Villu oli aida põranda höövlilaastudest puhtaks teinud, et püssilasust tulekahju ei tekiks). Kõrboja Anna tuleb Katkule ja leiab nutus Villu emaga lepituse. Anna mõtleb algul ära linna minna, kuid kohtab teel Eevit, kes on pärast ema surma koos lapsega Kuusiku saunast välja aetud. Anna kutsub Eevi Kõrbojale elama ja lubab isale, et kasvatab Villu ja Eevi pojast Kõrbojale peremehe. Kõrboja talu tegemistesse tekib uus lootus.

Tõlgendused[muuda | muuda lähteteksti]

Nõukogudeaegne kirjandusteadus tõstis "Kõrboja peremehe" juures esile küla sotsiaalsete vastuolude ning ebavõrdsuse kujutamist. Mõned kirjandusteadlased on märkinud, et tegemist on n-ö väikse romaaniga, mis keskendub inimsuhete lüürilisele portreteerimisele ilma sügavama sotsiaalse või psühholoogilise kunstilise üldistuse taotluseta. Uuemad tõlgendused viitavad romaani täpsele vormilisele läbikomponeeritusele ja piibliainelisele sümbolikeelele.

Enamasti analüüsitakse "Kõrboja peremeest" järgmisi teemasid:

  1. Peremehe teema – Katku Jüri on illusioonideta kangekaelne töömurdja, kes ei usu uuendustesse. Irratsionaalsest vimmast "võõraste" vastu keeldub ka väga soodsast tehingust, mis võimaldanuks ehk mujal paremini alustada. Kõrboja Rein on unistaja, kellel ei jätku oma visioonide ellu viimiseks energiat ning kes pooleldi vastu tahtmist peremeheks saanuna loodab mingile välisele jõule.
  2. Küla sotsiaalne portree – Küla ühtaegu ihkab ja kardab muutuda, energiapuhangud vahelduvad umbejooksmise tundega. Anna on süsteemiväline nähtus, kaanonite lõhkuja, "naine, kes kannab korraga seelikut ja pükse" ja tekitab nii pilget kui respekti.
  3. Villu viljatud püüdlused – Villut ei taha olla oma konservatiivse ja vimmaka ning venda temale eelistanud isa jälgedes käia ja traditsiooni jätkaja, vaid ise millegi algataja ja looja, ihates, nagu teismeline poiss, ühtaegu nii isa heakskiitu kui autonoomsust temast. Aga tema metsikus ja afektide pidurdamatus toob kaasa sündmuste ahela, mis teeb ta Kõrboja ja lõpuks üldse elu jaoks kõlbmatuks – isa heakskiitu suudab ta leida ainult surmas.
  4. Armastuskolmnurk – Eevi on naine, kellega on lihtne – hell, tundeline, andestav, armastav. Anna on keeruline – ilutu, pikk, haritud, mõjub ebanaiselikuna. Eevi pakub võimalust silma paista enda mehena, Anna pakub võimalust silma paista Kõrboja peremehena. Villu on pidurdamatu looduslaps, keda tsiviliseeritud Anna ühtaegu paelub ja heidutab.

Teatrilavastused ja film[muuda | muuda lähteteksti]

Romaani ainetel on valminud lavastused teatrites ning film.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Kõrboja peremees 100 – Tammsaare skandaalne romaan. arvamus.postimees.ee, 3. september 2022.
  2. A. H. Tammsaare ja "Kõrboja peremees". dea.digar.ee, Kodukaja. 29. mai 2007.
  3. Kõrboja peremees. Eesti teatri lavastuste andmebaas.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]