Kärbeste Jumal

Kärbeste Jumal
Originaali pealkiri	Lord of the Flies
Autor	William Golding
Tõlkija	Henno Rajandi (1964)
Päritolumaa	Inglismaa
Keel	inglise
Kirjastaja	Faber and Faber
Ilmumisaeg	17. september 1954
Lehekülgi	248
ISBN	ISBN 0-571-05686-5

"Kärbeste Jumal" on nobelist William Goldingu (1911–1993) tuntuim romaan, mis räägib inglise poistest, kes on sattunud lennuõnnetuse tagajärjel asustamata saarele. Seiklusjutu pingelisusele on teoses lisatud ka filosoofiline sügavus. Lugu püüab näidata inimese loomuses pesitsevat vaenulikkust ja tapaiha, mis võib teatud äärmuslikes tingimustes ilmneda juba lapsepõlves.

1954. aastal välja antud "Kärbeste Jumal" on Goldingui esimene romaan. Raamat ei olnud alguses kuigi menukas, 1955. aastaks oli seda müüdud ainult 3000 eksemplari. 1960. aastate alguses aga oli "Kärbeste Jumal" juba paljude koolide ja ülikoolide kohustusliku kirjanduse loetelus. Raamatu põhjal on tehtud kaks filmi: 1963. aastal (režissöör Peter Brooke) ja 1990. aastal (režissöör Harry Hook).

Sisukokkuvõte

Teos algab hetkest, mil lennuk kukub tundmatule saarele, mis hiljem uurimise käigus osutub asustamata paigaks. Ainsad ellujääjad on alla 13-aastased poisid, kes evakueeriti sõja eest. Nad tulevad kokku ja arutavad, mida edasi teha maailmas, mida äkitselt ei juhi kogenud ja targad täiskasvanud.

Alguses valitakse pealik, kelleks saab "mõistlikkuse kehastus" Ralph. Otsustatakse teha seadused ja pidada koosolekuid, mille kokku kutsumiseks kasutatakse merikarbi puhumist. Koosolekul räägib see, kelle käes on parasjagu karp ja kõik teised on sunnitud kuulama.

Kõige olulisemaks eesmärgiks seatakse Ralphi eestvõttel saarelt pääsemine. Selleks otsustatakse teha mäe otsa lõke, mis oleks suitsusignaaliks laevadele. Signaali süütamiseks kasutati ühe poisi prille, keda hüüti tema kohmakuse ja inetu välimuse tõttu Põssaks. Suures tuleriida kokkutassimise saginas aga juhtus esimene õnnetus – mets süttis põlema. Tuli küll vaibus, kuid kadunuks jäi üks väike poiss.

Edaspidi hakkas Ralph tegelema onnide ehitamise organiseerimisega. Alates sellest ettevõtmisest ilmnesid aga lahkhelid. Nimelt oli veel üks noormees, kes juhtis suuremate poiste rühma (poistekoori) ja ihkas kõigi pealikuks saada. See oli Jack Merridew. Jack aga ei pidanud oluliseks mitte märgutule hoidmist ja onnide ehitamist, vaid saarel ringi jooksvate metssigade küttimist. Ühe jahiretke ajal sõitis saarest mööda laev. Kütid olid aga metsas ja lasid signaaltulel kustuda. Nii magasid verejanulised jahimehed maha väga olulise pääsemisvõimaluse. Sellest tõusis suur tüli ja rivaalid Jack ja Ralph, kes algul olid hoidunud kokkupõrgetest, olid siitpeale lepitamatud. Ralph plaanis pealikukohast loobuda, kuid Põssa veenis teda seda mitte tegema, nähes Ralphi vajalikkust ning kartes enda pärast, kui Jack peaks pealikuks saama.

Suuremad tülid pealiku ja Jacki vahel tekkisid aga saarel elava "koletise" avastamise käigus. Koletist tegelikult muidugi ei olnud, kuid poiste hirm pimeduse saabudes aitas pettepiltidel kergesti tekkida. Jack tahtis hirmsat elukat rünnata ja oli valmis riskima, ta tembeldas pealiku argpüksiks. Ralph aga üritas kasutada mõistust ja ei tormanud pea ees kõigega võitlema.

Ühel ööl toimus saare lähedal õhulahing, mille ajal üks piloot oma lennukist katapulteerus, kuid suri langemise ajal ja maandus mäe otsa. Tema laip koos langevarjuga jäi ühe puu otsa rippuma. Kui kaksikud Sam ja Eric, kes kandsid hoolt tule eest, nägid nad pimedas lenduri laipa langevarjuga, pidasid nad seda koletiseks ja jooksid teisi hoiatama. Seejärel otsustas Jack korraldada luurekäigu. Ainult Ralph ja üks vaikne kahtlustav poiss, Roger, Jacki suurim toetaja, on nõus minema. Kõik kolm näevad langevarjuri pead tuule käes ja põgenevad, arvates nüüd, et koletis on tõesti olemas. Tagasi jõudes korraldab Jack koosoleku, ning nõuab Ralphi tagandamist. Kuna keegi pole nõus, lahkub ta poiste juurest ja moodustab oma suguharu. Roger hiilib peaaegu kohe talle järele, ning varsti üksteise järel peaaegu kõik vanemad poisid, kellele lubatakse küpsetatud sealiha. Suguharu tegeles peamiselt küttimisega. Samuti tantsisid ja laulsid nad jahiretkedest. Olulised olid suured söömapeod. Kamba liikmed kandsid sõjamaalingut ja pidid olema Ralphile ustavate poiste vastu. Peagi tekib kohutav vaen kahe kamba vahel.

Simonil, kes tihti minestab, on oma peidukoht, kuhu ta läheb, kui ta tahab üksi olla. Ühel päeval, kui ta seal on, näeb ta suguharu tegemas "koletisele" ohverdust – tapetud sea pea teiba otsas, mille ümber lendavad kärbsed. Simon peab seapeaga, mida ta nimetab "kärbeste Jumalaks", kujuteldavat dialoogi, milles seapea ütleb talle, et koletis elab tegelikult poiste endi sees. Ta hoiatab Simonit, et too on ohus, kuna ta esindab mehe, mitte poisi, hinge ja vaimu, ning ennustab, et teised ta tapavad. Simon ronibki mäe otsa, kus ta avastab, et "koletis" on surnud langevarjur, kes on kividesse kinni jäänud ja kelle laipa tuul liigutab. Joostes mäest alla, et sellest teistele teatada, näevad teda suguharu liikmed, kes parasjagu teevad sõjatantsu, ning peksavad ta surnuks, pidades teda koletiseks.

Ralphile olid ustavaks jäänud vaid kaksikud Sam ja Eric ning Põssa. Nad olid jõuetud neljakesi lõket pidevalt põlemas hoidma ja otsustasid selle prillide abil süüdata igal hommikul uuesti. Öösel aga tulid vastassuguharu liikmed nende lõkkest põlevaid puid varastama ja märkasid, et tuld polegi. Otsustades, et reaalne võimu sümbol saarel ei ole mitte karp, vaid Põssa prillid, röövivad nad need.

Järgmisel päeval läksid Põssa, Ralph, Sam ja Eric prille tagasi küsima. Jack aga reageeris raevukalt – Sam ja Eric võeti vangi ning sunniti suguharuga ühinema, ning Ralph ja Jack läksid kaklema. Kui Põssa üritas karbiga teisi korrale kutsuda, viskas Roger oma kõrgelt vaatepunktilt teda suure kiviga. Karp purunes, ning Põssa kukkus kaljult alla ja hukkus. Ralph pääses üksi põgenema. Pimeduse saabudes hiilis ta kaljude juurde, kus asus suguharu kindlus ning rääkis valdust valvama pandud kaksikutega. Nad ütlesid, et hommikul kammitakse kogu saar läbi ja Ralph tapetakse.

Ralph otsustas pugeda peitu tihnikusse ja lootis, et teda ei leita. Kütid aga paljastasid ta ja panid džunglile tule otsa, et teda välja suitsetada. Tuli võttis enda alla enamiku saarest ja levis kogu aeg edasi. Ralph hakkas küttide eest meeletu kiirusega jooksma. Ta tundis, et ei ole neist võimeline läbi murdma ja peitis end uuesti. "Metslased" leidsid ta jälle üles ning ta pages rannale. Seal komistas ta mereväeohvitseri otsa, kes oli suure suitsu peale kohale tulnud.

"Ralph vaatas talle sõnatult otsa. Hetkeks vilksatas ta ajus hägune mälestus kummalisest võlusärast, mis kunagi oli hõljunud selle ranna kohal. Aga nüüd oli saar nagu kuivanud, kõrbenud puutükk... Simon oli surnud... ja Jack oli... Pisarad hakkasid voolama ja ta keha raputasid nuuksed. Esimest korda siin saarel andis ta neile nüüd alla. Ägedad, meeletud ahastusekrambid raputasid teda. Ta puhkes valjusti nutma, seistes musta suitsupilve all, saare leegitsevate varemete ees. Nakatatuna sellest tundepuhangust hakkasid teisedki poisid vappuma ja nuuksuma. Ja nende keskel, räpane, nina kasimata, juuksed pulstunud, nuttis Ralph kaotatud süütuse pärast ja pimeduse pärast, mis on inimese südames, ja selle pärast, kuidas lendas sügavikku truu ja tark sõber, keda hüüti Põssaks.

Ohvitser oli neist nutuhäältest liigutatud. Ta astus veidi kõrvale, et anda poistele aega end koguda, ja ootas, lastes pilgul puhata kauguses, kus seisis lahinguvalmis ristleja."

Tegelased

Ralph. Kui poisid saarele kukuvad, valitakse Ralph kohe pealikuks. Ralph üritab alguses aru saada, kas nad on tõesti üksikul saarel. Kui Ralph, Jack ja Simon selle kindlaks teevad, otsustab Ralph, et tuli tuleb süüdata laeva möödumisel saarest. Ralph näib head soovivat aga tihti tema populaarsuse iha saab temast võitu ning ta kiusab Põssat, et hoida oma võimu. Tuleb ka mainida, et terve raamatu jooksul on Ralph hoolitsev ja viisakas.

Põssa. Põssa ("Piggy") on tark, astmaga, halva silmanägemisega, ülekaaluline poiss. Ta on kehaliselt kõige haavatavam poiss. Põssa jagab oma tarkust ainult läbi Ralphi, pidades ennast viimase nõunikuks. Juhiomaduste puudumise ja populaarsuse puudumisel ei saa ta olla ise liider. Tänu Põssa prillidele tehakse ka lõket (teoses viidatakse Põssa lühinägelikkusele, ent selle korrigeerimiseks vajaliku hajutava läätsega ei ole päriselus võimalik tuld teha).

Jack Merridew. Nagu Ralph on ka Jack loomulik liider. Jacki tegevus raamatu alguses ei ole vägivaldne aga ta väljendab oma iha jahtida ja tappa sigu. Esimene kord, kui Jackil on võimalus tappa siga, ei tee ta seda vere pärast. Hiljem ta kahetseb oma tegu ning iha vere järele kasvab veelgi.

Hiljem Jack lahkub kamba juurest enamuse poistega, lubades neile liha, mängu ja vabadust. Jacki reeglite all elades karistatakse palju poisse ning tapetakse Simon. Samuti piinatakse kaksikuid kuni nad alluvad Jackile.

Lugu lõppeb sellega, et Jack juhatab paljud poisid teele, et tappa Ralph.

Roger. Roger on alguses lihtne poiss, nautides oma aega saarel. Koos Maurice'iga ta lõhub liivalosse, mis oli tehtud kolme väiksema poisi poolt. Kui Maurice tunneb süüd liiva loopimises, Roger viskab kiviga ühte poissi. Hiljem sea jahtimisel, ta torkab terava pulga looma kaela, millal viimane on veel elus. Ta samuti piinab kaksikuid Sami ja Ericut, selleks, et nad liituksid kambaga. Ta on esindatud inimesena, kellele meeldib kiusata teisi ja teda saavad ainult peatada reeglid.

Simon. Simon on tegelane, kes esindab rahu ja positiivsust. Ta armastab loodust ning selle hääli. Ta tapetakse poiste poolt, kes kogemata arvavad, et ta on koletis.

"Kärbeste Jumal" eesti keeles

"Kärbeste Jumal" on ilmunud eesti keeles Henno Rajandi tõlkes 1964., 1989., 2003., 2011. ja 2015. aastal.

Filmid

• "Kärbeste Jumal" (1963), režissöör Peter Brook
• "Kärbeste Jumal" (1990), režissöör Harry Hook

Muusika

• Steve Harris ja Janick Gers inglise heavy metal bändist Iron Maiden kirjutasid 1995. aastal laulu sellest raamatust.
• Viimane laul U2 1980. aasta albumilt on pealkirjaga "Shadows and Tall Trees", raamatust peatükk 7.
• Ansambli The Offspring laul "You're Gonna Go Far, Kid" räägib raamatust "Kärbeste Jumal".