Kährikseen

Kährikseen
Kährikseen Sparassis crispa Foto: Sven Pruul
Taksonoomia
Riik	Seened Fungi
Hõimkond	Kandseened Basidiomycota
Klass	Agaricomycetes
Selts	Torikulaadsed Polyporales
Sugukond	Fomitopsidaceae
Perekond	Kährikseen Sparassis
Liik	Kährikseen
Binaarne nimetus
Sparassis crispa (Wulfen) Fr.

Kährikseen (Sparassis crispa) on Fomitopsidaceae sugukonda kährikseene perekonda kuuluv parasiitne seen.

Kährikseeni on maailmas vähemalt 7 liiki, aga Eestis kasvab neist ainult üks.

Kährikseen kasvab vähese inimmõjuga ehk kaua puutumatuna seisnud vanades metsades. Niisuguseid kohti jääb järjest vähemaks ja nad asuvad üksteisest eemal.

Eestis on olnud 11 kährikseene leiukohta. Mõni neist on endine, näiteks Akste sipelgakaitsealal asunud leiukoht hävis 1989 ja Triigis pole seda seent pärast 2002. aastat nähtud, kuid uusi leiukohti on juurde tulnud Lahemaalt. Igal aastal viljakeha ei tekigi, näiteks üksnes 2005. ja 2007. aastal on Eestis leitud kährikseent 3 kohast.

Kährikseene viljakehad kasvavad mitme nädala jooksul suvel ja sügisel vanade mändide all või lausa tüve alusel, põhjustades puul pruunmädanikku. Viljakeha on peaaegu kerajas ja meenutab pisut lillkapsast. Tema läbimõõt on 1–2½ dm ja ta võib kaaluda kuni mitu kilo. Eesti rekord on 1986 mõõdetud 12,5 kg.

Seene jalg asub seene keskel. Ta on paks, 2–5 cm läbimõõdus, ja sügavalt maa sees, nii et vaatamata selle pikkusele (5–13 cm) on ta maa pealt vähemärgatav. Noortel seentel on jalg valkjas või kollakas, vanadel seentel pruunikas kuni must.

Seeneliha on valge ja tihke. Noorel seenel on see mure, aja jooksul ja kuivamise korral muutub see sitkemaks. Seeneliha on tugeva erilise lõhnaga, mis ei meenuta seenelõhna. Maitselt meenutab see hoopis pähkleid.

Seene eosed on valged, kollased, ookrikarva või oranžid. Nad on 6–7 μm pikad ja 4–5 μm laiad, ellipsoidsed, siledad, aluselt veidi kokku surutud ja suure õlitilgaga.

On juhtunud, et kährikseen moodustab ebaviljakeha. See koosneb seeneniidistikuga läbipõimunud pinnasest ning on 20–70 cm pikk ja 7–10 cm lai. Ebaviljakeha kinnitub puu juurte külge.

Ta kuulub Eestis II kategooria looduskaitse all olevate liikide hulka.

Kährikseen on söödav. Temast valmistatakse suppi, teda praetatakse ja kuivatatakse. Kuid söödav on ta üksnes noorena, sest vanad viljakehad, mis on pruunikaks tõmbunud, muutuvad väga vintskeks.

Kährikseen sisaldab tema järgi nimetatud sparassooli, mis takistab hallitusseente arengut, ning bioaktiivseid aineid, mis reguleerivad immuunsüsteemi (teisisõnu toimivad need kasvajate vastu) ja on antibakteriaalsete omadustega.

Välislingid

• Kährikseen andmebaasis eElurikkus