Kuldtähe medal

Allikas: Vikipeedia
Kuldtähe medal
Riik  Nõukogude Liit
Statistika
Asutamise aeg 1. august 1939

Kuldtähe medal (vene keeles медаль «Золотая Звезда») on Nõukogude Liidu kangelase aunimetusega kaasas käiv medal, mis asutati Nõukogude Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi otsusega 1. augustil 1939.[1]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

16. oktoobri 1939. aasta otsusega kinnitati medali kujundus.

Kuldtähe medal on viisnurk, mille keskmest väljub viis kaheküljelist 15 mm pikkust kiirt. Medal on valmistatud kullast. Medal ripub punase ordenilindiga plaatinast valmistatud lindiraami küljes, mille tagaküljel on neljakandiline mutterkinnitus riietele kinnitamiseks. Medalit kantakse vasakul pool rinnal teiste ordenite ja medalite kohal.

Kuldtähe medali said isikud, linnad või kollektiivid, kellele oli antud Nõukogude Liidu kangelase, Kangelaslinna või Kangelaskollektiivi aunimetus.

Teise maailmasõja ajal anti välja kokku üle 11 600 Kuldtähe medali, neist 11 said eestlased: Arnold Meri (1941), Endel Puusepp (1942), Arnold Pappel (1943), Joosep Laar (1943), Heinrich Hindreus (1943), August Allik (1944), Albert Repson (1944), Eduard Tähe (1944), Jakob Kunder (1945), Ludvig Kurist (1945), ainsa eestlannana Leen Kullman; neile lisaks sai selle medali eesti venelane Nikolai Matjašin (1944).

Paljud Nõukogude liidu kangelase aunimetusega tunnustatud kangelasteod, millega käis kaasas Kuldtähe medal, on hilisemal uurimisel osutunud kui mitte väljamõeldiseks, siis tugevasti liialdatuks. Pahatihti ei antud kangelase nimetust tegelikule sangarile, vaid selleks valiti samast väeosast keegi laitmatu poliitilise taustaga isik. See kehtib ka eestlastest kangelaste kohta.

Viimasena anti Nõukogude Liidu kangelase nimetus Leonid Solodkovile pikaajalise eksperimendi eest, mis imiteeris tööd 500 meetri sügavusel vee all. Tema sai ka 24. detsembril 1991 viimase Nõukogude Liidu Kuldtähe medali numbriga 11664.

Kuldtähe medali said ka 11 linna ja Bresti kindlus, millele anti kangelaslinna nimetus. Need oli Moskva, Peterburi (varem Leningrad), Volgograd (varem Stalingrad), Kiiev, Sevastopol, Odessa ja Bresti kindlus (8. mai 1965). 14. septembril 1973 said kangelaslinnaks Novorossiisk ja Kertš, 26. juunil 1974 Minsk, 7. detsembril 1976 Tula ning 6. mail 1985 Murmansk ja Smolensk.

6. mail 2008 andis Venemaa president Vladimir Putin üle veel viis Kuldtähe medalit linnadele: Voronežile, Lugale, Poljarnõile, Doni-äärsele Rostovile ja Tuapsele, mis said lahingukuulsuse linna aunimetuse.[2]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Большая советская энциклопедия (БСЭ)
  2. Izvestia