Karuse kihelkond

Allikas: Vikipeedia
Karuse kirik

Karuse kihelkond (lühend Kse; saksa keeles Kirchspiel Karusen in Wiek) oli kihelkond Läänemaal ja Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis.

Karuse naaberkihelkonnad olid Lihula ja Mihkli idas ning Hanila lõunas ja läänes.

Kihelkonnakirik oli Karuse kirik.

Piirkonna ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Haapsalu kreis Eestimaa kubermangus. Liivimaa atlas (1798)

Juba muinasajal oli olemas Karuse muinaskihelkond (Sõrve, Henriku Liivimaa kroonikas Cozzo), mis sai arvatavasti kohe pärast sakslaste poolt vallutamist 13. sajandil kirikukihelkonnaks (esimest korda mainitud 1267. aastal – Karissen). Kihelkonnas asus Vatla maalinn. Aastatel 12421561 kuulus kihelkond Liivimaa ordule. Kihelkonnas asus Matsalu ordumõis. Saastnas elas rootslasi. Enamik mõisu rajati Rootsi võimu ajal. Alates 1860. aastaist siirdus talupoegi Venemaale. 1880. aastail levis baptism, aastail 18851886 siirdus umbes neljandik rahvast õigeusku (Uue-Virtsu õigeusu kirik).

Karuse kihelkonna mõisad[muuda | muuda lähteteksti]

Karuse kihelkonnas paiknes 10 mõisat: 1 kirikumõis ning 5 rüütlimõisast peamõisat koos 4 kõrvalmõisaga ja karjamõisat.

Karuse kihelkonna vallad[muuda | muuda lähteteksti]

Karuse kihelkonna külad[muuda | muuda lähteteksti]

Hõbesalu, Illuste, Järise, Kalda, Karuse, Keemu, Kinksi, Kiska, Koora, Kunila, Kuuendiku, Laulepa, Linnuse, Liustemäe, Lõo, Matsalu, Meelva, Metsküla, Muriste, Mõiste, Mäeküla (liidetud Nurmsiga), Nehatu, Nurme, Nurmsi, Paga, Pajumaa, Petaaluse, Pivarootsi, Poanse, Saastna, Tuhu, Tuudi, Tuudi-Jõeääre, Vagivere, Vatla, Viira (liidetud Paatsaluga), Virita, Võigaste, Õeküla, Äila, Äärepere

Kihelkonna alad tänapäeval[muuda | muuda lähteteksti]

Nüüdisajal paiknevad kunagise kihelkonna alad Lääneranna vallas.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk 107.
  2. Karuse kihelkond, Eesti Ajalooarhiiv

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]