Karl III Philipp

Karl III Philipp (4. november 1661, Neuburg – 31. detsember 1742, Mannheim) oli valitseja Wittelsbachide perekonnast. Ta oli Pfalzi kuurvürst, Neuburgi pfaltskrahv ning Jülichi ja Bergi hertsog aastatel 1716–1742. Aastani 1728 oli Karl III Philipp ka Megeni krahv.

Elulugu

Sündinud Neuburg an der Donaus, oli Karl Philipp kuurvürst Philipp Wilhelmi ja Elisabeth Amalie von Hessen-Darmstadti 17 lapsest seitsmes.

Kuigi Karl Philipp sai Kölnis 14-aastaselt kleerikuks, sarnaselt aastal 1677 Salzburgis ja taas aastal 1679 Mainzis. Teda ei pühitsetud, vaid ta alustas aastal 1684 sõjaväelist karjääri. Ta ühines Habsburgide sõjaga türklaste vastu (1691–1694) ja edutati keiserlikuks välimarssaliks. Aastal 1712 nimetati ta Kaugema Austria kuberneriks Innsbruckis.

Karl Philipp järgnes oma vennale, kuurvürst Johann Wilhelmile, pärast selle surma aastal 1716 ning saatis venna armukese Dorothea von Veleni kuurvürstipaleest kohe minema. Ta viis Pfalzi pealinna aastal 1720 Heidelbergist uude Mannheimi linna, kuid mitte enne oma lemmikõuenarri Perkeo edutamist, kellest sai lossi veinivarude eest vastutaja. Wittelsbachide dünastia kõigi harude ühtsuse tugevdamiseks organiseeris Karl Philipp 17. jaanuaril 1742 laulatuse, kus tema lapselaps Elisabeth Auguste abiellus Pfalz-Sulzbachi Karl Theodoriga ja tema õde Maria Anna abiellus Baieri printsi Clemensiga. Keisri valimistel mõni päev hiljem hääletas Karl III Philipp oma Baieri nõo, kuurvürst Karl Albrechti poolt.

Pürast tema surma detsembris 1742 Pfalz-Neuburgi liin hääbus ning Pfalzi kuurvürstkonna (sealhulgas Neuburgi, Jülichi ja Bergi) päris Karl Theodor Wittelsbachide Pfalz-Sulzbachi harust. Veel üks Karl Philippi lapselaps, Maria Franziska von Pfalz-Sulzbach, abiellus hiljem Zweibrückeni pfaltskrahvi Friedrich Michaeliga. Nende poeg Maximilian I Joseph päris Pfalz-Sulzbachi haru.

Mannheimis pani Karl III Philipp ja hiljem tema järglane Karl IV Theodor kokku parima orkestri kogu Euroopas. Muusikute, nagu Johann Stamitz ja Carlo Luigi Grua juhtimisel said kapellorkestris tunnustust sellised muusikud nagu Leopold ja Wolfgang Amadeus Mozart.

Abielud

Liudvika Karolina Radvilaitė, Icones familiae ducalis Radvilianae illustratsioon.

Karl Philipp abiellus kolm korda:

• 10. augustil 1688 abiellus ta Berliinis printsess Liudvika Karolina Radvilaitėga, Brandenburgi markkrahvi lese ja Leedu rikka pärijannaga. Nad said neli last:

1. Leopoldine Eleonore Josephine (27. detsember 1689 – 8. märts 1693)
2. Maria Anna (7. detsember 1690 – 1692)
3. Elisabeth Auguste Sophie (17. märts 1693 – 30. jaanuar 1728)
4. poeg (22. märts 1695)

• 15. detsembril 1701 abiellus ta Krakówis printsess Teresa Lubomirskaga, Ostrohi pärijannaga. Nad said kaks tütart:

1. Theophile Elisabeth Franziska (13. november 1703 – 31. jaanuar 1705)
2. Anna Elisabeth Theophile (9. juuni 1709 – 10. veebruat 1712)

• 1728. aastal abiellus ta Violente Theresiaga, krahv Philipp-Wilhelm von Thurn und Taxise tütrega. See lastetu liit oli morganaatiline, kuna rikka Thurn und Taxise perekonna Augsburgi haru oli aastal 1657 ülendatud vaid paruniseisusse ja tehti keisririigi krahvideks aastal 1701. Kuid Violente sai aastal 1733 keiser Karl VI-lt autiitli vürstinna.

Eelnev Johann Wilhelm

Jülichi ja Bergi hertsog Neuburgi pfaltskrahv kuurvürst 1716–1742

Järgnev Karl Theodor