Kangelaslaul

Kangelaslaul (prantsuse keeles chanson de geste) on keskaegne kangelastegudest jutustava eepilise luule žanr ja muusikažanr. Kangelaslaulu taustal on tavaliselt tuntud isikutest ja sündmustest kõnelevad legendid.

Kangelaslaulu kõrghetk oli 1100–1250-aastate Prantsusmaal. Sellest ajast on pärit ka kuulsaim kangelaslaul Rolandi laul.

Kangelaslaulude keskseteks teemadeks olid aadlike mässud ja võitlus saratseenide vastu. Lauludes kirjeldatud sündmused olid toimunud aastatel 700–900. Kangelaslaule laulsid žonglöörid ja ministrelid, kes esitasid neid turuplatsile kogunenud rahvale ja palveränduritele.

Aja jooksul kujunes kangelaslaulust kirjandusžanr, mis oli eelkõige mõeldud lugemiseks.

Kangelaslaule on kolme liiki:

• geste du roi, mis kirjeldavad Karl Suure elu ja tegevuse erinevaid etappe ja saratseenidevastast võitlust. Sellesse žanrisse kuuluvad näiteks Rolandi laul ja Chanson des Saisnes, mis jutustab Karl Suure ja sakside juhi Widukindi võitlusest.
• geste de Monglane, mille teemaks on vasalli ustavus
• geste de Doon de Mayence, milles kirjeldatakse vasallide mässu kuninga vastu.

1300ndatel sulas kangelaslaul kokku rüütliromaaniga.