Kamtšatka poolsaar
|
See artikkel räägib Kamtšatka poolsaarest, teiste tähenduste kohta vaata lehelt Kamtšatka (täpsustus). |
Kamtšatka poolsaar on poolsaar Euraasia mandri kirdeosas Venemaal.
Kamtšatka rannikut ümbritsevad Ohhoota meri läänest ja Vaikse ookeani Beringi meri idast. Kamtšatka poolsaar moodustab koos Komandorisaarte ja poolsaare mandriosaga Kamtšatka krai territooriumi.
Poolsaare pindala on umbes 472 000 tuhat km², pikkus kirdest edelasse 1200 km, suurim laius 450 km Kronotski neeme juures. Seda ühendab ülejäänud Euraasiaga 93 km laiune maakitsus Parapolski Doli kohal.
Poolsaare lõunatipus olevalt Lopatka neemelt jätkub edela suunas Kuriili saareahelik, mis kuulub Sahhalini oblastisse. [1]
Poolsaare idarannikul on palju lahtesid: lõuna poolt põhja poole Avatša, Kronoki, Kamtšatka, Ozernoi, Karaga, Korfi ja Oljutori laht. Kamtšatka looderannikul tungivad sügavale mandrisse Šelihhovi ja Penžina laht. [1]
Poolsaare läänerannik on tasane ja isegi soine, aga muidu on poolsaar mägine. Selle lääneosas kulgeb Kesk-Kamtšatka mäestik ja idaosas Ida-Kamtšatka mäestik. Nende vahel asub Kesk-Kamtšatka madalik, millel voolab poolsaare suurim, Kamtšatka jõgi. Kirdest ulatuvad poolsaarele kuni 1059 m kõrgune Penžina ahelik ja Korjaki mägismaa. [1]
Kamtšatkal on palju tegevvulkaane. Ida-Kamtšatka mäestikus asuvad 4688 m kõrgune Kljutševskaja Sopka, 3521 m kõrgune Kronotskaja Sopka, 3456 m kõrgune Korjaki Sopka ja 3307 m kõrgune Šivelutš. Kesk-Kamtšatka mäestikus asub 3607 m kõrgune Itšinskaja Sopka. [1]
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Kamtšatka poolsaare põliselanikud on korjakid, eveenid (põhjaosas), itelmeenid (keskosas) ja ainud (lõunaosas). Tänapäeval on üle 80% elanikest venelased.
Ametlikult jõudsid esimestena eurooplastest Kamtšatkale jakuudi ja anadõri kasakad 18. sajandi algul. Nähtavasti polnud nad siiski päris esimesed, on olemas rahvajutte ja Georg Wilhelm Stelleri viited venelastele, kes olevat viibinud Kamtšatkal juba 17. sajandil, aga nendest on teada liiga vähe, et midagi kindlat väita.
Paljud sellest ajast pärinevad dokumendid on hävinud, sest nad olid kirjutatud kasetohule ja neid hoiti Ust-Bolšeretskis niiskes kohas.
1729 avastas Vitus Bering Kamtšatka idarannikul olevad Avatša ja Kamtšatka lahe.
1740. aastatel täheldas Steller Kamtšatkat külastades, et poolsaarel on neli asulat: Alam-Kamtšatkal, Ülem-Kamtšatkal, Kihhi jõel ehk Suurjõel (tänapäeva Ust-Bolšeretsk) ning Peetri ja Pauli (tänapäeva Avatša) lahes (tänapäeva Petropavlovsk-Kamtšatski). Tegelikult oli tollal veel viieski asula Tigili jõel (tänapäeva Tigil).
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Suur maailma atlas, lk. 85
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Olev Remsu, Inge ja Epp, kaks pruuti. Teekond Kamtšatka, Tänapäev, 2014