Kaljukotkas

Allikas: Vikipeedia
Kaljukotkas

Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Keelikloomad Chordata
Klass Linnud Aves
Selts Haukalised Accipitriformes
Sugukond Haugaslased Accipitridae
Perekond Kotkas Aquila
Liik Kaljukotkas
Binaarne nimetus
Aquila chrysaetos
(Linné, 1758)
Kaljukotka levikukaart: Heleroheline: Pesitsusalad Sinine:Talvitusalad Tumeroheline:Aastaringne kohalolek
Kaljukotka levikukaart:
Heleroheline: Pesitsusalad
Sinine:Talvitusalad
Tumeroheline:Aastaringne kohalolek
Kaljukotka munad

Kaljukotkas ehk maakotkas (Aquila chrysaetos) on suur haugaslane.

2002. aastal pesitses Eestis 40–50 paari. Pesitseb peamiselt rabades, pesa ehitab rabasaarele kõrge puu otsa. Eestis on ta paigalind.

Kaljukotkas on looduskaitse all.

Kaljukotkas on Afganistani rahvuslind. [1]

Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Majesteetlik röövlind, kelle tiibade siruulatus võib küündida üle kahe meetri. Vanalinnud on tavaliselt värvuselt tumepruunid, noorlinnud on heledamad. Noorlindudel on tunnuslikud suured valged laigud tiibadel ja sabatüvikul. [2] Tal on suur kongus nokk, millega ta saaki tükeldab.

Eluviis[muuda | muuda lähteteksti]

Kaljukotkas elab paarina ja ehitab pesa kas kaljuseintele või harvemini mõne puu latva. Oma pesa ehitab ta okstest ja vooderdab rohttaimedega, mõne pesa läbimõõt on ligi kaks meetrit.

Toitumine[muuda | muuda lähteteksti]

Saagi leidmiseks lendab ta üle kogu oma territooriumi. Toiduks on jänesed, ümisejad, sisalikud ja mõnikord koguni mägikitsetalled või rebased. Kui kotkas on tänu erakordsele nägemisvõimele saagi leidnud, langeb ta kiirusega üle 150 km/h looma peale, haarab saagi küüniste vahele ja viib minema.

Levik ja arvukus[muuda | muuda lähteteksti]

Arvukus[muuda | muuda lähteteksti]

Eestis hinnatakse kaljukotka arvukuseks 60-65 paari. [3]

Paaritumine[muuda | muuda lähteteksti]

Emaslind muneb pessa munad ja haub välja pojad, kelle arv jääb enamasti ühe ja nelja vahele. Samal ajal, kui ema valvab kotkapoegi, lendab isaslind toidu varumiseks jahile.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Veedla, Peep (2021). Rahvuslinnud ja sümbollinnud Euroopas ja kaugemal. Mõedaka: Pesapaik. Lk 37.
  2. "Kaljukotkas". Kotkaklubi. Vaadatud 18. novembril 2023.
  3. "Kaljukotkas". Kotkaklubi. Vaadatud 18. novembril 2023.