Kalevi keskstaadion

Allikas: Vikipeedia
Kalevi keskstaadion
Üldtantsupidu Kalevi keskstaadionil
Endised nimed Komsomoli-nimeline staadion
Asukoht Staadioni 3 // Toonela tee 2a, Tallinn
Kate muru (jalgpalliväljak)
Mahutavus 12 000
Võistkonnad
JK Tallinna Kalev (Meistriliiga)

Kalevi keskstaadion on mitmeotstarbeline spordirajatis Tallinnas aadressil Staadioni 3 // Toonela tee 2a.

Keskstaadioni rajamine nähti ette Tallinna esimese üldplaneeringuga (generaalplaaniga), mis valmis 1945.–1946. aastal ja kinnitati 1952. aastal.[1] Eesti NSV Ametiühingute Spordiseltsi Kalev hakkas keskstaadioni rajamist planeerima 1948. aastal.[2] 1950. aastal valmis riiklikus projekteerimisinstituudis Eesti Projekt arhitekt Erika Nõva projekt Komsomoli-nimelise staadioni rajamiseks.[3] Staadion avati 12. juulil 1955. aastal. Staadion oli esimene uus, mastaapne ja avalik spordikompleks, mis Tallinnas pärast teist maailmasõda valmis ehitati. Eesti suurimale staadionile projekteeriti 12 000 kohta.

Staadion on osa ulatuslikust spordikompleksist Siselinna kalmistu kõrval, endises Tiigiveski pargis, kuhu rajati spordihall (valmis 1962), tenniseväljakud ja tenniseklubi hoone (valmisid 1958)[4] ning kergejõustikuhall.

Staadioni planeerimisel kasutas arhitekt ära olemasolevat pinnareljeefi, paigutades peaareeni ja harjutusväljaku vanade tiikide kohal süvendeisse ning tribüünid peaareeni ümbritsevale muldkehale. Peaareenile pääsuks rajati lõunapoolsesse otsa vallialune tunnel. Kompositsioonilise aktsendina mõjub läänetribüüni keskel asuv uusklassitsistlik teenindusruumide ja katusealuse loožiga hoone.[3]

Alates 1960. aastast korraldatakse staadionil üleriigilisi rahvatantsupidusid. 1960. aastal toimus staadionil kahel järjestikusel päeval – 19. ja 20. juulil – VI üldtantsupidu, ametliku nimega Rahvakunstiõhtu, kus esines kuni 4500 tantsijat. Järgmised tantsupeod toimusid staadionil aastail 1963, 1965, 1970, 1973, 1975, 1981, 1985, 1990, 1994, 1999, 2004, 2009, 2014, 2019 ja 2023. Sealjuures on esinejate arv järjest kasvanud ja jõudnud ligi 12 000ni.

Kalevi keskstaadion pärast rekonstrueerimist 2021.–2022. aastal

1989. aastal nimetati staadion ümber Kalevi keskstaadioniks.

2007. aastal tunnistati Kalevi staadioni muru mõneks ajaks jalgpallivõistlusteks kõlbmatuks.[5]

2016. aasta lõpus kuulutati välja Kalevi keskstaadioni arhitektuurikonkurss, mille võitjaks kuulutati 2017. aastal arhitektuuribüroo Kontekst AB (Karli Luik, Johan Tali, Martin McLean) ideekavand "Katel".

2019. aastal kinnitas Tallinna Linnavalitsus Kalevi keskstaadioni detailplaneeringu, mille eesmärk oli rekonstrueerida Kalevi staadion rahvusvaheliste võistluste ja tantsupidude korraldamiseks lähtuvalt arhitektuurikonkursi võidutööst.[6] Detailplaneeringuga lubati ehitada olemasolevate parklate/kogunemisalade ja tribüünide asemele kuni kolme maa-aluse ja kuni kuue maapealse korrusega uued tribüünihooned. Pärast uute rajatiste ehitamist mahutaks staadion kuni 30 000 pealtvaatajat.[7]

2021.–2022. aastal staadion rekonstrueeriti, mille käigus olemasolevad katted eemaldati ning rajati uus sinist värvi katendiga areen ja muruväljak, uuendati tribüüne, ehitati uus pääsla ja tuletorn.

Staadioni kasutatakse eri spordialade harrastamiseks ja võistlusteks. Kalevi keskstaadion on jalgpalliklubi Tallinna Kalev koduväljak.

Galerii[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Bruns, Dmitri (1993). Tallinn. Linnaehituslik kujunemine. Tallinn: "Valgus". Lk 125–139. ISBN 5-440-01328-8.
  2. SÜ Kalev Komsomoli nim. Staadioni paigutuskava (1948–1949). EAM.22.1.69
  3. 3,0 3,1 Toivo, Kreek (1993). Eesti Arhitektuur. Kd 1. Tallinn. Tallinn: "Valgus". Lk 224. ISBN 5-440-00358-4.
  4. "Spordiseltsi "Kalev" ajalugu". Vaadatud 26.02.2024.
  5. Kalevi keskstaadion tunnistati mängukõlbmatuks Soccernet, 11. juuli 2007
  6. "Tallinna linna planeeringute register. Staadioni tn 3 kinnistu ja lähiala detailplaneering. DP038630". Vaadatud 26.02.2024.
  7. "Kalevi staadioni ajalugu". Vaadatud 26.02.2024.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]