Kõrgusmõõtur

Baromeetriline kõrgusmõõtur

Kõrgusmõõtur ehk altimeeter on mõõteriist, millega mõõdetakse kõrgust lähtetasandist. Kõrgust mõõdetakse baromeetrilisel või raadiotehnilisel meetodil ning laserseadme abil. Absoluutset kõrgust mõõdetakse merepinna keskmisest tasemest, millel õhurõhk on 760 mm Hg (1013 hPa).

Baromeetriline kõrgusmõõtur

Baromeetriline mõõtmine põhineb sellel, et kõrguse suurenedes väheneb õhurõhk kindla seadusärasuse järgi. Baromeetrilises kõrgusmõõturis kasutatakse rõhutundliku elemendina aneroidkarpi, mis toimib samal põhimõttel nagu aneroidbaromeeteris, kusjuures näidiku skaala on jaotatud rõhuühikute asemel pikkusühikutega (kilomeetrid, -meetrid, lennukõrguse näidikutes ka jalad).

Baromeetriline sensor (mõõtmed 5×3×1,2 mm)

Kaasaskantavates digitaalseadmetes mõõdetakse õhurõhku kalibreeritud ja temperatuurkompenseeritud baromeetriline sensoriga, mille mõõtesignaal siseneb mikrokontrollerisse.

Mõõtetäpsus ulatub baromeetrilistel mõõturitel ühe meetrini.

GPS-kõrgusmõõtur

GPS-seade vajab kõrguse määramiseks signaale vähemalt neljalt GPS-satelliidilt. Mõõtetäpsus ei ületa tavaseadmetel kümmet meetrit.

Raadiokõrgusmõõtur

Lennunduses mõõdetakse kõrgust lisaks vaadeldud meetoditele ka radari põhimõttel, s.t võrreldakse aega, mis kulub elektromagnetlaine impulsi väljasaatmisest kuni selle peegeldunud vastuvõtuni maastikult.

Laserkõrgusmõõtur

Meteoroloogias kasutatakse laserkõrgusmõõturit maapinnalt pilvisuse täpse alusekõrguse mõõtmiseks.