Jäätmekütus

Allikas: Vikipeedia
Segaolmejäätmed

Jäätmekütuseks (inglise keeles refuse-derived fuel) nimetatakse enamasti olmejäätmetest valmistatud kindlate omadustega (tükisuurus, tihedus, koostis) kütust[1].

Tootmisprotsess kujutab endast segaolmejäätmetest metalli ja bioloogiliste jäätmete eraldamist mehaanilis-bioloogilise töötluse teel. Metallid suunatakse taaskasutusse ja anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, nagu toidujäätmed, stabiliseeritakse kompostimise teel või suunatakse bioreaktorisse, kus toodetakse biogaasi. Põletamisele minevad jäätmed peenestatakse ja töödeldakse sõltuvalt kütuse tarbija nõudmisest.

Tehnoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Vastavalt jäätmete sorditusele, eelnevale ettevalmistusele ja töötlemisele jagatakse jäätmete kui kütuse kasutamine kaheks[2]:

  • Masspõletus (incineration) – kogu jäätmete mass suunatakse esialgsel kujul põletusahjudesse. Põletatakse segaolmejäätmeid, samuti tööstus- ja ehitus- ja lammutusjäätmeid. Jäätmeid pole eelnevalt sorditud ega töödeldud, eemaldatud on vaid suuremad mittepõlevad esemed.
  • Jäätmekütusena põletamine (RDF) – jäätmed on eelnevalt sorditud ja vastavalt töödeldud. Võivad olla jahvatatud, purustatud või kokkupressitud kujul.

Esimese meetodi puhul transporditakse töötlemata ja sortimata jäätmed otse katlamaja territooriumile, sealt liiguvad jäätmed põletusseadmesse. Tekkinud tuhk suunatakse edasisele töötlemisele või hoiustamisele.

Teise meetodi puhul toimub enne põletamist jäätmete töötlemine ja sortimine. Eraldatakse taaskasutuseks kõlblikud materjalid, seejärel töödeldakse jäätmed. Jäätmed kuivatatakse, purustatakse või jahvatatakse ja seejärel pressitakse.

Jäätmekütuse tootmise ja kasutamise eelised[muuda | muuda lähteteksti]

Granuleeritud jäätmekütus

Jäätmekütuse kasutamise piirangud[muuda | muuda lähteteksti]

Jäätmekütuse kasutamisel tuleb arvestada mitmesuste teguritega, peavad leiduma nii tootjad kui ka tarbijad, sobivad jäätmed tuleb koguda, töödelda ja ladustada, mis vajavad lisakulutusi. Jäätmekütuse kasutamiseks on energiat tootvatel ettevõtetel vaja teha tehnoloogilisi uuendusi, mis nõuavad omakorda investeeringuid. Ettevõttele peavad investeeringute ja täiendavate kulutuste tegemiseks olema tagatud piisavad jäätmekütuseks sobivate jäätmete kogused[3].

Põletamine[muuda | muuda lähteteksti]

Jäätmepõletusjaam Rootsis Malmö linnas

Jäätmekütust on võimalik põletada ka koos teiste kütustega. Jäätmekütuse põletamisprotsess näeb kokkuvõtlikult välja selline[4]:

  • Jäätmete eeltöötlemine põletusseadme koldesse sisestamiseks.
  • Põletamine, mille saadusteks on kuumad gaasid, lend- ja koldetuhk.
  • Soojusülekanne katlas, kuuma vee või auru tootmine.
  • Kahjulike heitmete eraldamine suitsugaasidest.
  • Kolde- ja lendtuha käitlemine.
  • Puhastatud heitgaaside juhtimine atmosfääri.

Jäätmepõletusseadmed[muuda | muuda lähteteksti]

Modernne põletusseade on suuteline soojus- ja elektrienergiat tootma suure kasuteguriga, tagades ühtlasi ka heitgaaside ja lendtuha efektiivse puhastuse ja jäätmemahtude suuremahulise kahanemise, muutes jäätmed minimaalse keskkonnamõjuga inertseks tuhaks. Põletusahjud on spetsiaalselt projekteeritud ja varustatud kolde- ja lendtuha ja suitsugaaside puhastamise seadmetega.

Üldiselt liigitatakse jäätmepõletusseadmeid[4]:

  • kasutatava seadme tootmisvõimsuse järgi,
  • kasutatavate jäätmete tüübi järgi,
  • põletusseadme tüübi järgi.

Masspõletusseadmete puhul kasutatakse restkoldeid, kus põletusprotsess toimub restil, lendosakeste põlemine toimub koldemahus. Masspõletus eeldab spetsiaalset jäätmepõletustehase olemasolu, kuna segajäätmete põletamine tänu oma ebaühtlasele koostisele ja tükisuurusele ei ole tavakütust põletavates seadmetes võimalik.

Kasutusel on ka pöördahjud tsemendiklinkri põletamiseks ja keeriskolded. Laialdast kasutust jäätmekütuse põletamiseks on leidnud veel keevkihtseadmed. Enamjaolt jääb põletusseadmete tootlikkus piiridesse 10–50 tonni jäätmeid tunnis.

Nõuded tehasele ja seadmetele[muuda | muuda lähteteksti]

Eestis on jäätmepõletuse nõuded määratud keskkonnaministri määrusega "Jäätmepõletustehase ja koospõletustehase rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded" [5]:

  • Oluline on saavutada vastav põlemistase, mis tagab põlemisel tekkinud orgaanilise süsiniku üldsisalduse alla 3% või kuumutuskao alla 5% aine kuivmassist.
  • Pärast viimast põletusõhu sisestamist peab temperatuur olema vähemalt kahe sekundi jooksul 850 °C.
  • Iga põletusseade peab olema varustatud minimaalselt ühe lisapõletiga, mis peab garanteerima põlemisgaaside nõutava temperatuuri põletusahjus. Temperatuur ei tohi langeda alla 850 °C.
  • Tehas tuleb projekteerida, ehitada ja varustada ning tehast tuleb käitada nii, et oleks välditud sellise heite õhkupääsemine, mis põhjustab märkimisväärset õhusaastet maapinna lähedal. Eelkõige tuleb põlemisgaasid väljutada juhindudes "Välisõhu kaitse seaduse"[6] nõuetest korstna kaudu, mille kõrgus tagab inimese tervise ja keskkonna kaitse.
  • Jäätmete põletamisel või koospõletamisel tekkiv soojus tuleb ära kasutada võimalikult suures ulatuses.
  • Tehase väljutavates heitgaasides ei tohi saasteainete sisaldus ületada kehtestatud piirnorme. Heitgaaside koostises tuleb pidevalt jälgida orgaanilise süsiniku, lämmastikoksiidide, vesinikkloriidi, vääveldioksiidi ja teiste saasteainete sisaldust.

Kasutus ja tootmine Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Jäätmete kasutamine kütuseks ei ole Eestis veel kuigi laialdaselt levinud, kuid valdkond areneb. Leidub hulgaliselt tööstusi ja ettevõtteid, kus oleks võimalik jäätmekütust kasutada. Jäätmekütust on võimalik kasutada näiteks tahkkütuse katlamajades. Selleks sobivad immutamata puidust pakendijäätmed, paberist, papist ja teatud liiki plastidest pakendijäätmed. Samuti on jäätmekütust võimalik kasutada näiteks tsementi, Fibo plokke ja muid ehitusmaterjale tootvates ettevõtetes.

  • 2011. aastal avati Tallinnas Suur-Sõjamäel Rootsi ettevõtte Ragn-Sells jäätmekütusetehas. Tehas on võimeline käitlema kuni 120 000 tonni jäätmeid aastas, mis moodustab ligikaudu kolmandiku Eesti aastasest olmejäätmete kogusest. Tehases kasutatavad kõrgtehnoloogilised seadmed on ainulaadsed nii terves Baltikumis kui ka Skandinaavias[7].
  • Jäätmekütuse tootmisega tegeleb ka Tallinna Jäätmete Taaskasutuse AS, tootmisvõimsusega 120 000 tonni segaolmejäätmeid aastas, kuid ekspordib oma toodangu Läti Cemexi kontserni kuuluvasse Brocēne tsemenditehasesse[8].
  • Jäätmekütust kasutab alternatiivkütusena Eestis AS Kunda Nordic Tsement oma pöördahjudes, tekkinud tuhk kasutatakse ära tsemenditootmise[9] komponendina.
  • Eesti Energia rajas Iru elektrijaama 2013. aastal nüüdisaegse jäätmeenergiaploki, mis toodab elektrit ja soojust segaolemejäätmetest, võimsusega 25 tonni olmejäätmeid tunnis.[10].

Tootmisprotsess Tallinna Ragn-Sellsi tehase näitel[muuda | muuda lähteteksti]

Ettevõte Ragn-Sells kasutab Tallinna tootmisjaamas järgmisi protsesse[11]:

Purusti ja granulaator
  • Eelpurustus – esmalt suunatakse jäätmed eelpurustisse, mis vähendab oluliselt jäätmete ruumala ja tagab suurema homogeensuse. Taaskasutuseks sobivate materjalide eraldamine muutub lihtsamaks.
  • Fe-magnet – eraldab jäätmevoost mustmetallid, mis suunatakse enamjaolt taaskasutusse. Purustatud jäätmed liiguvad sõelale, kus toimub suurema diameetriga jäätmete ja orgaanilise ainese eraldamine.
  • Orgaaniliste jäätmete kuivatamine – protsess on kasutusel orgaaniliste jäätmete stabiliseerimiseks ja kuivatamiseks. Protsessi eesmärgiks ei ole mitte orgaaniliste jäätmete kompostimine, vaid nende niiskussisalduse vähendamine ja stabiliseerimine, mis on vajalik põletuseks. Kuivatamisel tuleb tagada piisav hapniku ja niiskuse kontsentratsioon. Kuivatatakse spetsiaalsetes kuivatustunnelites, mille temperatuuri, hapnikusisaldust ja niiskustaset juhib automaatika. Kuivatusprotsess kestab 8–14 päeva.
  • Anorgaaniliste jäätmete töötlemine – eelpurusti läbinud jäätmed suunatakse ballistilisse eraldajasse, kus eraldatakse kerge ja raske fraktsioon. Infrapuna-eraldaja abil eemaldatakse veel kloori sisaldavad materjalid ja taaskasutuseks kõlbulikud materjalid. Keerisvoolu-eraldaja eemaldab jäätmevoost värvilised metallid ja allesjäänud kerge fraktsioon on sobilik jäätmekütuse tootmiseks.
  • Väljundid – eelnevalt kuivatatud orgaanilised jäätmed suunatakse koos töödeldud anorgaaniliste jäätmetega järelpurustisse, millest väljub juba kasutuskõlblik jäätmekütus. Eelneva töötlemise käigus eraldatud metallijäätmed ja inertsed jäätmed suunatakse taaskasutusse.

Tootmine Euroopa Liidus[muuda | muuda lähteteksti]

Jäätmekütuse tootmine ja kasutamine elektri- ja soojusenergia tootmiseks on paljudes Euroopa riikides laialdaselt levinud. Hinnanguliselt on Euroopa Liidus üle 50 jäätmekütust tootva tehase. Austria, Soome, Saksamaa, Itaalia, Holland ja Suurbritannia kuuluvad suurimate tootjate hulka[12].

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. [1], Jäätmekütus. TTÜ, soojustehnika instituut
  2. [2], Tehnilis-majanduslik hinnang Eestis. TTÜ, soojustehnika instituut
  3. [3], Üleriigiline jäätmekava. Riigiteataja
  4. 4,0 4,1 [4], Soojustehnika. TTÜ
  5. [5], Jäätmepõletustehase rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded. Riigiteataja
  6. [6], "Välisõhu kaitse seadus". Riigiteataja
  7. [7], "Suur-Sõjamäe jäätmekütusetehas". Ragn-Sells
  8. [8], "Tallinna Jäätmete Taaskasutuse AS". Postimees
  9. [9], "Kunda Nordic Tsement". Virumaa Teataja
  10. [10], "Iru elektrijaam". Eesti Energia
  11. [11], Ragn-Sells jäätmetehase aruanne. Ragn-Sells
  12. [12], "EL uuring". EC Europa

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]