Järva vald
| Järva vald | |
|---|---|
|
| |
|
| |
Pindala: 1223 km² (2017)[1]  | |
|
Elanikke: 8725 (1.01.2023)[2] | |
| Rahvastikutihedus: 7,1 in/km² | |
|
EHAKi kood: 0255[3] | |
| Keskus: Järva-Jaani | |
 | |
 |
Järva vald on omavalitsusüksus Eestis Järva maakonnas. Vald on moodustunud Albu, Ambla, Imavere, Järva-Jaani, Kareda, Koeru ja Koigi valdade ühinemise teel ning on nende õigusjärglane.[4]
Ühinemislepingu järgi asub Järva valla halduskeskus Järva-Jaani alevis Pikk tn 56.[5] Teenuste tagamiseks on moodustatud valla piirkondlikud teeninduskeskused Järva-Jaani alevis, Aravete alevikus, Koigi külas, Imavere külas ja Koeru alevikus ning teeninduspunkt Ambla ja Peetri alevikes.[6]
Asustus[muuda | muuda lähteteksti]
Vallas on üks alev (Järva-Jaani), viis alevikku ja 100 küla.
Alevikud: Aravete, Ambla, Käravete, Koeru, Peetri
Külad: Abaja, Ageri, Ahula, Albu, Ammuta, Aruküla, Ataste, Eistvere, Ervita, Esna, Hermani, Huuksi, Imavere, Jalalõpe, Jalametsa, Jalgsema, Jõeküla, Jõgisoo, Järavere, Järva-Madise, Kaalepi, Kagavere, Kahala, Kalitsa, Kapu, Kareda, Karinu, Keri, Koidu-Ellavere, Koigi, Kuksema, Kuusna, Köisi, Käsukonna, Küti, Laaneotsa, Laimetsa, Lehtmetsa, Liusvere, Lähevere, Kiigevere, Kukevere, Kurisoo, Merja, Metsla, Metstaguse, Mõnuvere, Mägede, Mägise, Märjandi, Müüsleri, Neitla, Norra, Orgmetsa, Peedu, Prandi, Preedi, Puhmu, Puiatu, Pullevere, Päinurme, Pällastvere, Pätsavere, Raka, Ramma, Rava, Reinevere, Roosna, Rutikvere, Rõhu, Salutaguse, Santovi, Seidla, Seliküla, Silmsi, Soosalu, Sugalepa, Sõrandu, Sääsküla, Taadikvere, Tammeküla, Tammiku, Tamsi, Tudre, Udeva, Vaali, Vahuküla, Valila, Vao, Vetepere, Visusti, Vuti, Vodja, Väike-Kareda, Väinjärve, Võrevere, Õle, Ämbra, Öötla, Ülejõe
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Moodustamine[muuda | muuda lähteteksti]
Järva-Jaani Vallavolikogu tegi 28. jaanuaril 2016 ettepaneku Albu, Ambla, Imavere, Järva-Jaani, Kareda, Koeru, Roosna-Alliku ja Koigi valla ühinemiseks. Roosna-Alliku ja Koeru vald otsustasid läbirääkimiste käigus ühinemisest loobuda.[7]
Ühinenud omavalitsused koos pindala ja rahvaarvuga (seisuga 1. jaanuar 2017):[8]
- Albu vald (pindala 257,05 km² ja rahvaarv 1146)
- Ambla vald (pindala 166,6 km² ja rahvaarv 1996)
- Imavere vald (pindala 139,61 km² ja rahvaarv 885)
- Järva-Jaani vald (pindala 126,72 km² ja rahvaarv 1542)
- Kareda vald (pindala 91,66 km² ja rahvaarv 599)
- Koigi vald (pindala 204,22 km² ja rahvaarv 946).
Vaatamata Koeru valla läbirääkimistelt lahkumisele ja soovile liituda Rakke vallaga, otsustas Vabariigi Valitsus 2017. aasta juunis liita Koeru vald moodustatava Järva vallaga.[9] Selle otsuse vaidlustas Koeru vald Riigikohtus,[10] kuid jäi seal kaotajaks.[11] Seega liideti Järva vallaga ka Koeru vald, mille pindala oli 236,82 km² ja rahvaarv 2088 (seisuga 1. jaanuar 2017).
Sümboolika[muuda | muuda lähteteksti]
2018. aastal välja kuulutatud sümboolikakonkursi tulemusena hinnati võidutööks kavand Häkri, millel on kujundatud hunt.
Valla vapil on kujutatud kuldsel/kollasel (sümboliseerib üllust ja kõrget moraali) taustal musta värvi (sümboliseerib tarkust, austust esivanemate vastu ja püsivust) hunti (sümboliseerib valvsust, lojaalsust ja julgust). Vapi alaosas on rohelisel (metsa ja viljakuse värv) põhjal kuldne/kollane rõngasrist (sümboliseerib muinasaegsete põhjarahvaste elu/õnne, päikest, universumit ja ka järjepidavust). Sihvakas, voolav lainelõige üleminekul roheliselt kuldsele/kollasele, viitab Kesk-Eesti kaunitele soo- ja rabajärvedele ning Järva valla nimele.[12]
Valla lipp kujutab kollasel väljal istuvat musta hunti ning rohelist lainelõikes jalust. Lipu laiuse ja pikkuse suhe on 7:11.
Järva valla logol on kujutatud seitset stiliseeritud rohelist lehte, mis koonduvad kujuteldava taime varre külge sümboliseerides seitset ühinenud valda. Seitse on ka paljude rahvaste jaoks õnnenumber.
2022. aasta jaanuari keskel kuulutas Järva vallavalitsus välja valla vapilooma, maskott hundi nimekonkursi. Järva vallavalitsus sai 57 e-kirja, milles oli üle saja nime. Maskotile valisid nime lasteaedades, kust selgus populaarseim nimi. Järva valla maskott on hunt Hundu.
Majandus[muuda | muuda lähteteksti]
Järva valla eelarve maht 2023. aastal on 22,354 miljonit eurot.
Viie aasta suurimateks investeeringuteks on Imavere üürimaja ehitus [13](koos projekteerimisega 1 579 478 eurot, sellest KredExi toetus 766950 eurot, 2020/2021), Koeru Keskkooli renoveerimine (671 116,60 eurot, omavahenditest 2019/2020), Aravete koolihoone vana osa renoveerimine (579 348 eurot 2021/2022), Karinu kergliiklustee rajamine (620 996 eurot), Koigi kooli juurdeehituse rekonstrueerimine (376 032 eurot, 2019), Imavere kooli rekonstrueerimine (544 507 eurot, 2020/2021).
2022. aasta suurim investeering oli tänavavalgustuse projekt maksumusega 2,15 miljonit eurot (sh KIK 1,95 miljonit). Uuendati 1387 valguspunkti. Vanad naatriumlambid vahetati säästlike LED-valgustite vastu.
Järva vallas on 577 km vallale kuuluvaid teid, neist 80% ehk 460 km on kruusakattega. Järva vallas on ka viis silda.
2022. aastal algatati eriplaneering tuuleparkide rajamiseks.[14]
Ettevõtlus[muuda | muuda lähteteksti]
Järva vallas on registreeritud 782 ettevõtet. Järva valla suurimad tööandjad on: Stora Enso Eesti AS (saematerjali tootmine, Eesti suurim saeveski), AS Konesko (elektrimootorite tootmine), AS E-Piim Tootmine (piimatööstus), SA Koeru Hooldekeskus (vanurite ja puuetega inimeste hoolekandeasutus), AS Natural (saematerjali tootmine), Fineltec Baltic OÜ (elektriseadmete tootmine), Coop Järva (jaekaubandus), AS Aravete Agro (põllumajandus), Arctic Finland House OÜ (puitehitiste tootja). Imavere lähistel Paia ristis asub Eesti suurim maanteeäärne restoran Tikupoiss.
Järva vallas antakse välja ettevõtlusauhinda, kelle tegevus on jätnud olulise jälje vallakogukonna ellu ja mõjutanud positiivselt piirkonna arengut. Autasud annab pidulikult kätte vallavolikogu esimees või tema asendaja Järva valla sünnipäeva pidulikul tähistamisel. 2022. aastal pälvis aasta ettevõtte tiitli Arctic Finland House.
Kord aastas kutsub Järva vallavalitsus ettevõtjad kokku, et tänada ja tekitada võrgustikku.
Järva vald on tuntud regionaalmaasikate poolest. 2022. aastal pälvis regionaalauhinna Kalamatsi Meierei OÜ (edukas väiketootja ja kohaliku toodangu turustaja Järvamaal), 2021. aastal Tanksemäe Saffer OÜ ja Marek Balder, 2019. aastal Järva valla mobiiliäpp, 2017. aastal AS Konesko.
Haridus[muuda | muuda lähteteksti]
Järva vallas tegutseb alates 2023. aasta septembrist seitse kooli (üheksa tegevuskohaga) ja seitse lasteaeda (kümne tegevuskohaga). Haridusreformi käigus liideti Aravete Keskkool, Albu Põhikool ja Ambla-Aravete Kool Põhja-Järva Kooliks ning Albu, Ahula, Ambla ja Aravete lasteaiad Järvapesa lasteaiaks. 2023. aastal vastu võetud otsusega muutub Järva-Jaani Gümnaasium samm-sammult põhikooliks. Järva vallas on kokku kolm mõisakooli – Albu, Koigi ja Koeru (algklasside maja).
Järva valla ainus huvikool on Koeru Muusikakool, millel on tegevuskohad nii Albus kui ka Koerus.
Loodus[muuda | muuda lähteteksti]
Järva maakond asub Pandivere kõrgustiku alal, kus tasandikud vahelduvad voortega. Maakonna loodeosa ulatub soostunud tasandikega Kõrvemaale, kus asub ka 106 meetri kõrgune Valgehobusemägi. Järvamaa kõrgeim punkt on Reinevere küla põhjapiiril Reinevere–Tapa maanteest 0,4 km läänes asuv 136 m kõrgune Tõrevere mägi. Järva valla lõunaosa on tuntud hea mullakatte poolest.
Avalikud supluskohad on: Väinjärv, Järva-Jaani tehisjärv, Eistvere järv, Käravete järv ja Rava paisjärv.
Kultuur, sport, turism[muuda | muuda lähteteksti]
Järva vallas töötab kuus kultuuri- ja rahvamaja, 12 seltsi- ja külamaja, viis kirikut ja EELK kogudust.
Järva Vallaraamatukogu alla kuulub kümme raamatukogu Ahulas, Albus, Amblas, Aravetel, Imaveres, Järva-Jaanis, Peetris, Koerus, Koigis ja Päinurmes ning raamatukogubuss Krõõt.
Järva vallas on 12 muuseumi: A. H. Tammsaare muuseum Vargamäel, Eesti Piimandusmuuseum Imaveres, Järva-Jaani muuseumide keskus, Aravete külamuuseum ja mitmed eramuuseumid.
Valla spordielu korraldab Järva Valla Spordikeskus. Kokku on 71 spordiobjekti, nt Valgehobusemäe Suusa- ja Puhkekeskus, Aravete kardirada ja Väinjärve välibassein.
Vallas asub mitmeid loodusradasid: Kodru raba matkarada, Koeru terviserada, Matkarada üle Seli raba Simisalust Matsimäele, Kakerdaja raba matkarada, matkarajad Norra allikate alal ja Võlingi allika matkarada.
Sõprussuhted[muuda | muuda lähteteksti]
Järva vallal on kaks sõprusomavalitsust Soomes: Ilmajoki vald ja Kokkola linn. Koeru vald sõlmis 1990. aastal sõpruslepingu Ilmajoki vallaga ja Järva-Jaani vald sõlmis 1991. aastal sõpruslepingu Kälviä vallaga, mis liideti 2009. aastal Kokkola linnaga.[15]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Maa-amet, vaadatud 11.03.2018.
- ↑ Statistikaameti statistika andmebaas, vaadatud 3.08.2023.
- ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator
- ↑ "Järva valla põhimäärus–Riigi Teataja". www.riigiteataja.ee. Vaadatud 25. juulil 2023.
- ↑ Albu valla, Ambla valla, Imavere valla, Järva-Jaani valla, Kareda valla ja Koigi valla ühinemisleping (PDF) www.riigiteataja.ee
- ↑ "Järva valla teeninduskeskused ja teeninduspunkt". jarvavald.kovtp.ee.
- ↑ Seletuskiri Albu valla, Ambla valla, Imavere valla, Järva-Jaani valla, Kareda valla ja Koigi valla ühinemislepingule (PDF) www.riigiteataja.ee
- ↑ Vabariigi Valitsuse määruse "Albu valla, Ambla valla, Imavere valla, Järva-Jaani valla, Kareda valla ja Koigi valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 "Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine" muutmine" eelnõu seletuskiri. (PDF) haldusreform.fin.ee
- ↑ Uus valimisjõud Koerus protestib sundliitmise vastu virumaateataja.postimees.ee
- ↑ Koeru vald pöördub vabatahtlikuks liitumiseks kohtusse virumaateataja.postimees.ee
- ↑ Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2017. a määruse nr 96 "Albu valla, Ambla valla, Imavere valla, Järva-Jaani valla, Kareda valla, Koeru valla ja Koigi valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 "Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine" muutmine" põhiseaduspärasuse kontroll rikos.rik.ee
- ↑ "Järva valla sümbolid ja nende kasutamise kord–Riigi Teataja". www.riigiteataja.ee. Vaadatud 25. juulil 2023.
- ↑ ERR, Olev Kenk, Järva vald | (12. juuni 2021). "Imaverre kerkis pärast aastaid ootamist kaasaegne üürimaja". ERR. Vaadatud 2. augustil 2023.
- ↑ "Eriplaneering Järva vallas". Eriplaneering Järva vallas. Originaali arhiivikoopia seisuga 25. juuli 2023. Vaadatud 25. juulil 2023.
- ↑ Välissuhted Järva vald (vaadatud 25. juulil 2023)
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Järva vald |
