Juhan Muks
| Juhan Muks | |
|---|---|
| Sünninimi | Joann Muks |
| Sündinud |
6. juuli 1899 Tuhalaane |
| Surnud |
23. november 1983 Viljandi |
| Haridus | Tallinna Kunsttööstuskoolis; Ants Laikmaa ateljeekoolis; Kõrgemas Kunstikoolis Pallas; Läti Kunstiakadeemias; Pariis vabaakadeemiates. |
| Tegevusala | maalimine |
Juhan Muks (õieti Joann Muks 6. juuli 1899 Tuhalaane – 23. november 1983 Viljandi) oli eesti maalikunstnik.
Juhan Muks sündis Viljandimaal talupidaja perekonnas. Kunstniku haridustee oli põhjalik ja mitmekülgne. Alustas ta 1917. aastal Tallinna Kunsttööstuskoolis, seejärel õppis Ants Laikmaa ateljeekoolis. 1919–1925 õppis Pallases Konrad Mäe ja hiljem Ado Vabbe käe all. 1921–1922 täiendas end Läti Kunstiakadeemias. Aastail 1925 ja 1926 oli Muks stipendiaadina Pariisis, kus täiendas end vabaakadeemiates. Aastatel 1929–1933 elas kunstnik isakodus ja Viljandis. Aastad 1933–1939 veetis Muks jälle Pariisis. Teise maailmasõja eel naasis ta Viljandisse, kuhu jäi elu lõpuni.
Juhan Muks maalis portreid, maastikumaale, natüürmorte ja kompositsioone. Linnapea tellimusel valmis Muksilt Viljandi raekoja saalile suur pannoo ja 1932. aastal toimus seal kunstniku esimene isikunäitus. Tema 1920. aastate loomingus domineerivad portreed. 1950. aastate lõpust valmis tal hulgaliselt maastikuetüüde ja loodusmotiive. Tema loomingusse ilmusid sarjad, näiteks Viljandi järvedest. Aastakümneid inspireeris kunstnikku kodumaja aknast avanenud vaade Viljandi järvele. Aastail 1961–1983 oli Muks aktiivne esineja Tartu, Tallinna ja Viljandi kunstielus.
1979. aastal sai Muks esimesena Eestis kõrgeima tunnustuse maastikumaali valdkonnas – Konrad Mäe preemia.
Allikas[muuda | muuda lähteteksti]
- Eha Ratnik, Juhan Muksi maalidest, Sirp ja Vasar, 30.11.1973