Jorge Luis Borges

Jorge Luis Borges
Jorge Luis Borges
Sünniaeg	24. august 1899; Buenos Aires
Surmaaeg	14. juuni 1986 (86-aastaselt); Genf
Amet	raamatukoguhoidja, kirjanik
Autasud	Itaalia Vabariigi teeneteordeni suurohvitser, Miguel de Cervantese auhind, Itaalia Vabariigi teeneteordeni suurristi kavaler
Autogramm
	[muuda Wikidatas]

Jorge Francisco Isidoro Luis Borges Acevedo ( audio) (24. august 1899 Argentina, Buenos Aires – 14. juuni 1986 Šveits, Genf) oli argentina kirjanik, esseist, luuletaja ja tõlkija, keda peetakse hispaaniakeelse ja rahvusvahelise kirjanduse võtmeisikuks.

1914. aastal halvenes Jorge Luis Borgese isa nägemine ning perekond otsustas kolida Euroopasse, et pereisa silmi ravida. Kui algas esimene maailmasõda, kolis perekond Šveitsi. 1918. aastal lõpetas Jorge bakalaureusekraadiga Genfi kolledži, kus oli õppinud prantsuse ja saksa keelt. Pärast I maailmasõda reisis perekond Euroopas ringi ning elas kolm aastat ka Hispaanias, kus Jorge liitus antimodernistliku kirjandusliikumisega. 1921. aastal kolis perekond tagasi Argentinasse, kus Borges jätkas kirjandustegevust, tehes kaastööd sürrealistlikele ajakirjadele. Jorge nägemine halvenes 1950. aastatel ja ta jäi pimedaks. 1955. aastal määrati ta Argentina rahvusraamatukogu direktoriks ja Buenos Airese ülikooli kirjandusprofessoriks. Borges suri Genfis 1986. aastal.

Loometee algus[muuda | muuda lähteteksti]

Juba üheksa-aastaselt tõlkis Jorge Luis Borges hispaania keelde Oscar Wilde'i jutustuse “Õnnelik prints”. 1923. aastal avaldas ta esimese luulekogu “Fervor de Buenos Aires” ("Buenos Airese kuumus"). Ta oli kaasosanik ajakirja Prisma loomisel ja tegi kaastööd kirjandusajakirjale Sur ('lõuna'). 1938. aastal, pärast liiklusõnnetust, kirjutas ta niinimetatud uues stiilis esimese jutustuse "Pierre Menard, autor del Quijote". 1941. aastal kirjutatud "El jardín de senderos que se bifurcan" ("Hargnevate teede aed") oli raamatu ja labürindi kombinatsioon, millega Borges leiutas hüperteksti stiili.

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

Esikluulekogu "Buenos Airese kuumus" (1923)
Esimene esseekogu "Juurdlused" (1925)
"Universaalne nurjatuste ajalugu" (1935)

Lühijutu- ja novellikogud[muuda | muuda lähteteksti]

"Hargnevate teede aed" (1941; eesti keeles 1972)
"Kunsttükid" (1944; eesti keeles 1972)
"Fiktsioonid" (1945; eesti keeles 2000)
"Aleph" (1949; eesti keeles 1987)

Pseudoteatmeteosed[muuda | muuda lähteteksti]

"Fantastilise zooloogia käsiraamat" (1957; eesti keeles katkendeid: Eesti Loodus 1986, nr 12, lk 604–611; Vikerkaar 1996, nr 1-2, lk 67–84)
"Kujuteldavate olendite raamat" (1967, eesti keeles 2019, tõlkinud Ehte Puhang)

Kõik eesti keelde tõlgitud Borgese novellid on koondatud kogusse "Fiktsioonid. Aleph" (2000). ISBN 9985-3-0430-6. Eesti keeles on ilmunud ka Borgese esseekogu "Valik esseid" (2000).