John Ford

Allikas: Vikipeedia
See artikkel See artikkel räägib filmilavastajast. Inglise näitekirjaniku kohta vaata artiklit John Ford (näitekirjanik).

John Ford (1946)

John Ford (1. veebruar 1894 Cape Elizabeth, Maine31. august 1973 Palm Desert, California) oli USA filmilavastaja, kelle karjäär kestis aastatel 1913–1971.

Ford tuli filmitööstusse varsti pärast keskkooli lõpetamist. Selle juures oli talle abiks tema vanem vend Francis Ford, kes oli Universal Studiosi üks juhtivaid lavastajaid. Pärast töötamist näitleja, lavastaja abilise ja dublandina – sageli oma venna heaks – andis Universal 1917. aastal ka Johnile ise lavastajana kätt proovida. Ta tegi alguses lühifilme, kuid üsna ruttu läks ta üle mängufilmidele. Tema esimestes mängufilmides mängis peaosas Harry Carey. 1920. aastal lahkus Ford Universalist ja alustas Fox Film Corporationiga.

Ta lavastas karjääri jooksul vesterne, sealhulgas filmid "Postitõld" ("Stagecoach"; 1939), "Otsijad" ("The Searchers"; 1956) ja "Mees, kes tulistas Liberty Valance'i" ("The Man Who Shot Liberty Valance"; 1962), ning 20. sajandi Ameerika romaanide filmiversioone, sealhulgas "Vihakobarad" ("The Grapes of Wrath"; 1940).

Ta on parima lavastaja kategoorias enim Oscareid võitnud filmilavastaja ajaloos – kokku neli auhinda. Ta võitis Oscari filmidega "Informaator" ("The Informer"; 1935), "Vihakobarad" ("The Grapes of Wrath"; 1940), "Kui roheline oli minu org" ("How Green Was My Valley"; 1941) ja "Vaikne mees" ("The Quiet Man"; 1952).

Paljud on Fordi pidanud oma põlvkonna kõige tähtsamaks ja mõjumaks filmitegijaks. Ingmar Bergman nimetas teda kõigi aegade parimaks filmilavastajaks, samuti hindas Orson Welles teda väga kõrgelt. 1960. aastal sai Ford Hollywoodi kuulsuste alleele omanimelise tähe. 1973. aastal tunnustati Fordi Presidendi Vabadusmedaliga. Samal aastal sai pälvis ta esimesena Ameerika Filmiinstituudi Elutööauhinna.

Lavastatud filme[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]