Johannes Käspert
.jpg) | |
| Sünniaeg | 9/21. mai 1886 |
|---|---|
| Sünnikoht | Narva Peterburi kubermang |
| Surmaaeg | 4. november 1937 |
| Erakond | VSDT(b)P/VK(b)P/ÜK(b)P |
| Amet |
Eesti Töörahva Kommuuni Nõukogu asjaajaja ja siseasjade komisjoni komissari kohusetäitja |
Johannes Käspert (vene keeles Кясперт Йоханнес Юрьевич) (9/21. mai 1886 Narva Peterburi kubermang Venemaa keisririik – 4. november 1937[1] NSV Liit) oli eesti poliitik, Eesti Töörahva Kommuuni Nõukogu asjaajaja ja siseasjade komisjoni komissari kohusetäitja (nn ajutine Siseasjade valitsuse juhataja)[2].
Noorus[muuda | muuda lähteteksti]
Johannes Käspert sündis Narvas vabrikutöölise perekonnas. Pärast Narva algkooli lõpetamist jätkas õpinguid ministeeriumikoolis. Pärast ministeeriumikooli lõpetamist asus 13-aastaselt tööle Narva Kreenholmi vabrikusse jooksupoisina. 16-aastaselt asus ta tööle Narva Zinovjevi metsatööstusettevõttesse noorema arveametnikuna ja hiljem edutati samas ettevõttes raamatupidaja abiks.
Poliitiline tegevus[muuda | muuda lähteteksti]
Johannes Käspert hakkas osalema poliitilises tegevuses 1909. aastal, kui astus Narva äriteenistujate ametiühingusse, kus ta valiti ametiühingu juhatuse esimeheks. 1910. aastal oli Johannes Käspert üks Narva tööliste haridusseltsi asutajaid, ta ise juhendas seal esperanto keele ringi. Ta oli ka Narva Rahvahariduse Seltsi kirjatoimetaja ja hiljem esimees.
Johannes Käspert oli koos Villem Bukiga bolševistliku Narva ajalehe Kiir asutaja ja toimetaja aastatel 1912–1914. Ta astus Venemaa Sotsiaaldemokraatlikku (bolševike) Parteisse 1912. aastal, 1913. aastal vahistati ta keisrivõimuvastase agitatsiooni eest ning viibis 7 nädalat eeluurimisvanglas, kuid vabastati süütõendite puudumise tõttu.
Esimese maailmasõja alguses kolis Johannes Käspert Tallinna, kus asus tööle Fr. Krulli tehase haigekassa sekretärina ning tegeles ka bolševistliku agitatsiooniga, levitades sõja- ja keisrivõimuvastaseid lendlehti. 1914. aastal võttis ta osa VSDT(b)P Eestimaa konverentsi ettevalmistamisest, mis toimus Narvas 1914. aasta juulis, kuhu ta valiti ka konverentsi saadikuks.
1916. aasta kevadel vahistati Käspert poliitilise tegevuse eest ning saadeti asumisele Turgai piirkonda Kustanai maakonnas, kust ta vabastati 1917. aastal veebruarirevolutsiooni tulemusel toimunud poliitilise amnestia alusel.
Tallinna jõudmisel valiti Johannes Käspert VSDT(b)P Tallinna Komitee ja Tallinna Linnavolikogu liikmeks ja juhatas bolševistlike ajalehtede väljaandmist Eestimaal.
Johannes Käspert oli Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee liige, pärast Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee poolt Venemaa Ajutise Valitsuse poolt määratud kubermangukomissari Jaan Poska võimult tõukamist oli Käspert Eestimaa Nõukogude ja Sõjaväelaste Nõukogu TK administratiivosakonna juhataja ja ajakirjanduse komissar[3]; Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee (SRK), Revolutsiooniline Tribunali liige[4];
1918. aasta märtsist töötas Johannes Käspert Nõukogude Venemaal ajalehe Pravda toimetuses; seejärel Vene SFNV Rahvuste Rahvakomissariaadis Eesti osakonnas ning Lipetski maakonna Täitevkomitees.
Tegevus 1918. aastal Eesti Töörahva Kommuunis[muuda | muuda lähteteksti]
1918. aasta novembrist oli Johannes Käspert Narvas, Eesti Töörahva Kommuuni Nõukogu asjaajaja ja siseasjade komisjoni komissari kohusetäitja (nn ajutine Siseasjade valitsuse juhataja), ametisse määratud Viktor Kingissepa asemel, kes viibis illegaalselt Tallinnas.
Tegevus aastail 1920–1930 NSV Liidus[muuda | muuda lähteteksti]
1919. aastast töötas Johannes Käspert luuretööl Punaarmee Staabis, Tšekaas ja OGPUs.
1924. aasta veebruaris töötas ta NSV Liidu Ühendatud Riikliku Poliitvalitsuse Vastuluureosakonna 2. jaoskonna ülemana, Moskvas[5]; 2. jaoskond tegeles vastuluuretegevusega Eesti, Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Norra ja Taani poolt NSV Liidu vastu suunatud luuretegevusele.
1925. aastast oli Johannes Käspert moodustatud EKP Keskkomitee – oktoobrirevolutsiooni ajaloouurimise komisjoni[6] vastutav sekretär, komisjon andis välja ajakirja "Proletaarne revolutsioon Eestis" ("Пролетарская революция Эстонии");
1927. aastast oli ta parteitööl Petrogradis; 1930. aastast Kominterni Eesti sektsiooni sekretär Leningradis[7]/aastatel 1931–1937 oli Johannes Käspert Leningradis tegutsenud Kominterni Eesti Sektsiooni Leningradi Büroo sekretär.
Johannes Käspert vahistati ja hukati NKVD poolt 1937. aastal, toimunud poliitiliste repressioonide käigus.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Hea kommunist on surnud kommunist // Eesti Päevaleht, 22. september 2007
- ↑ Atko Remmel, Ateismi ajaloost Eestis, lk. 27
- ↑ "Eesti biograafiline andmebaas Johannes Käspert". Originaali arhiivikoopia seisuga 19. veebruar 2007. Vaadatud 9. detsembril 2008.
- ↑ Suur Oktoober või väike oktoober?, Eesti Päevaleht, 3. november 2007
- ↑ ЛЮДИ И СУДЬБЫ. БОРИС Вайль, ВАЛЕРИЙ Егоров ЛЮБОВЬ И ЛУБЯНКА
- ↑ Истпарт, Комиссия по истории Октябрьской революции и РКП(б)[alaline kõdulink]
- ↑ Большая советская энциклопедия[alaline kõdulink]
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Revolutsiooni tulevik on isikliku õnne alus, Aja Pulss, 1986, nr 9 lk 27–28