Jevgeni Klimovitš

Jevgeni Klimovitš (Климович Евгений Константинович) (24. jaanuar 1871 Vitebski kubermang – 1932 Jugoslaavia) oli Venemaa Keisririigi (poliitilise politsei ohranka) ja Politseidepartemangu riigiametnik, sõjaväelane (jalaväekindral) ja Venemaa valgekaartliku liikumise tegelane.

Jevgeni Klimovitš oli pärit Vitebski kubermangu aadlike seast, lõpetas Polotski kadetikorpuse.

Karjäär

• 1891. aastal lõpetas Esimese Pavlovi sõjaväekooli, 1. järgu tulemustega. Suunati sõjaväeteenistusse Kaasani 69. jalaväepolku;
• 1892. aastal teenis 4. sapööribrigaadis, edutati 2. brigaadi adjutandiks;
• 1895. aastal ülendati alamporutšikuks;
• 1898. aastal komandeeriti teenistuse jätkamiseks Sandarmi Üksikkorpusesse, teenis Volõõnia kubermangu sandarmivalitsuse ülema adjutandina;
• 1899. ülendati staabikapteniks (staabirittmeister);
• 1901. aastast rittmeister, Poola Suurvürstiriigi Petrokovski kubermang sandarmivalitsus ülema asetäitja Modžievo piirkonnas ja piiripunktis;
• 1903. aastast Poola Suurvürstiriigi / Vislaäärne piirkond Sileesia vojevoodkonna Będzini maakonna sandarmivalitsuse ülem
• 1904. aastast Vilno kubermangu sandarmivalitsuse ülem;
• 1905. aasta juunikuust ka Vilno politseimeistri ülesannetes, kus talle 27. oktoobril korraldati atentaat, mille käigus pommiplahvatuse tulemusena sai vigastada jalg, ülendati alampolkovnikuks;
• alates 23. jaanuarist 1906. aastal Moskva Kaitsejaoskonna ülem;
• 1907. aastal ülendati polkovnikuks, alates 7. aprillist Moskva kuberneri abiks;
• 1908. aastal viidi üle teenistust jätkama Sandarmi Üksikkorpuse Staapi;
• 1909. aastast Politseidepartemangu viitsedirektor ja Politseidepartemangu Eriosakonna (poliitilise politsei keskasutus) juhataja;
• 26. detsembrist 1909. aastal Kertš-Jenikali linnapea;
• 1913. aastal ülendati kindralmajoriks. Rostov Doni ääres linnapea;
• 14. veebruarist 1916 kuni 15. septembrini 1916. aastal Venemaa Keisririigi Siseministeeriumi Politseidepartemangu direktor;
• 15. septembrist 1916. aastal esitati valitseva senati liikmeks;
• Pärast 1917. aasta veebruarirevolutsiooni toimunud Venemaa Ajutise Valitsuse Ajutise Valitsuse Erakorralise Uurimiskomisjoni tegevuse lõppu põgenes Petrogradist Lõuna-Venemaale, kes osales Venemaa kodusõjas kindraladjutant Mihhail Vassiljevitš Aleksejevi juhitud Vabatahtlike armees.
• 1920. aasta maikuust tegutses Venemaa valgekaartliku liikumise juhi Peter von Wrangelli juures Lõuna-Venemaa Relvajõud Eriosakonna (vastuluure) ülemana;
• 1920. aasta novembris pärast Peter von Wrangelli juhitud valgekaartlike vägede lüüasaamist Krimmis evakueerus Jugoslaaviasse,
• Pärast 1920. aastat osales Peter von Wrangelli juhitud Vene Üldsõjalise Liidu tegevuses vastuluureülemana (Operatsioon Trust).

Jevgeni Klimovitš suri 5. juunil 1930 Serbia linna Pančevo haiglas.

Tunnustus

• 1906 – Püha Vladimiri 4. järgu orden

1906. aastal ordeniga autasustamise esildise teinud Moskva linnapea A. Reinbot tõi Klimovitši erakorralise autasustamise alusena Klimovitši teeneid:

„"Kõik Moskva linnas oma tegevust arendanud tegutsenud revolutsioonilised organisatsioonid, mis olid kogu keisririigi revolutsioonilise tegevuse keskuseks, on viidud peaaegu täieliku tegevusetuseni. <...> Mis aga puudutab neist kõige aktiivsemat ja ohtlikumat, mida nimetatakse Sotsialistide-Revolutsionääride Partei opositsiooniliseks fraktsiooniks, siis seda võib lugeda hävitatuks".“

–

• 1909 – Püha Vladimiri 3. järgu orden
• 1915 – Püha Stanislavi 1. järgu orden

Isiklikku

Jevgeni Klimovitši abikaasa oli Jekaterina Petrovna Tjutševa, neil oli 1905. aastal sündinud poeg Boriss Klimovitš.