Jamburgi maakond

Jamburgi maakond
	vene keel Ямбургский уезд
	Pindala: 4014 km² (1897)
	Elanikke: 81 972 (1897)
	Rahvastikutihedus: 20,4 in/km²
	Keskus: Narva, Jamburg (1796–)
	Maakonna asend Peterburi kubermangus

Jamburgi maakond (vene keeles Ямбургский уезд; algselt Jami maakond, 1922. aastast Kingissepa maakond) oli haldusterritoorium Venemaa loodeosas, Venemaa keisririigi ja Vene SFNV Peterburi kubermangus aastatel 1727–1927. Maakonnalinn oli Jamburg.

Asukoht[muuda | muuda lähteteksti]

Jamburgi maakond asus Venemaa loodeosas Peterburi kubermangus ning piirnes põhjas Peterhofi, idas Tsarskoje Selo, lõunas Luga ja Gdovi maakonna ja läänes Eestimaa kubermanguga.

Asustus[muuda | muuda lähteteksti]

Maakonda kuulusid maakonnalinn Jamburg, koosseisuväline linn Narva ja Jaanilinn; külad: Keikino, Soikino, Kotlõ, Krakolje, Kerstovo, Ostrov, Opolje, Jastrebno, Tširkovitsõ, Vruda, Bilaja Kirha, Ilješi jt.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Peeter I muutis pärast vallutamist Rootsi idaprovintside Ingeri kubermangu Ingerimaa hertsogiriigiks, mille esimeseks ja viimaseks vürstiks ja hertsogiks sai Aleksandr Menšikov.

Jamburgi maakond moodustati Peterburi kubermangu Peterburi provintsi koosseisus, pärast distriktide likvideerimist 1727. aastal. Maakonda läbis Peterburi–Riia postimaantee osa (тракт Нарва - С.-Петербург).

Venemaa keisrinna Katariina II valitsemisajal teostati Peterburi kubermangus uus kubermangusisene haldusjaotuslik ümberkorraldus ning 1. jaanuarist 1780. aastal kehtestati uus maakondlik jaotus. Jamburgi maakonna territoorium jaotati moodustatud Oranienbaumi ja Narva maakonna vahel.

Aastatel 1869–1870 rajati Balti raudtee, mille trass läbis ka Peterburi kubermangu Jamburgi maakonda – Narva – (Sala pooljaam) – Jamburg – Weimarn – Moloskovitsõ – Volossovo.

1913. aastal kuulusid Jamburgi maakonda:

Vruda vald ehk pogost,
Gorski vald,
Knjaževski vald,
Kotelski vald,
Lužitsa vald,
Narva vald,
Opolje vald,
Ratšinski vald,
Redkinski vald,
Stremlenksi vald,
Jablonitski vald,
Jastrebinski vald.

Tartu rahulepingu alusel oli osa Jamburgi maakonnast Eesti Vabariigi koosseisus kuuluv territoorium Narva jõe paremkaldal. Ala hõlmas kolm valda: Naro(o)va vald (hiljem Narva vald), Kose vald (hiljem Piiri vald) ja Karjati vald (hiljem Raja vald) ehk kokku siis Narvataguse vallad.

Jamburgi maakond kaartidel[muuda | muuda lähteteksti]

Peterburi kubermang ja Jamburgi maakond, 1820. aasta kaardil
Friedrich Theodor Schuberti Venemaa keisririigi kaardi fragment
Jamburgi kumermangust. Trükitud 1850. aastal

Jamburgi maakonna mõisad[muuda | muuda lähteteksti]

Kotlõ mõis (vene keeles Поместье Котельское) kingiti Venemaa keisrinna Anna Ivanovna poolt 1730. aastal kindralmajor Ludwig von Albrechtile ning oli Albrechtide aadlisuguvõsa valduses kuni 1885. aastani;
Romanovka mõis (Поместье Романовкa) kingiti keiser Nikolai I poolt 1832. aastal kindraladjutant Karl Heinrich Georg von Bistramile;
Temnitsa mõis
Karlova karjamõis/poolmõis
Marienhofi mõis (vene keeles Мариенгоф^[1]^[2]), Solka jõe suubumiskohal Luga jõkke
Vana-Sala mõis, Luga jõe vasakkaldal
Annenhofi mõis (vene keeles Анненгоф) Sala mõisa karjamõis, Korffide mõis
Uus-Sala ehk Blekenhofi mõis (vene keeles Блекенгоф), parun Franz Wilhelm Blekeni ja Korffide mõis
Holoholnaja mõis
Lilienbachi mõis^[3] ehk (Novo-Ivanovskoje)
Seltso mõis
Muratovo mõis
Raskulitsõ mõis (vene keeles мыза Раскулицы)

Kingissepa maakond[muuda | muuda lähteteksti]

1922. aastal seoses maakonnalinna Jamburgi ümbernimetamisega Kingissepaks, nimetati ka maakond Kingissepa maakonnaks. 1927. aastal, Leningradi oblasti moodustamisega, jagati maakond neljaks rajooniks: Kingissepa ringkonna Kingissepa, Kotlõ, Moloskovitsõ ja Luga ringkonna Osmino rajooniks.