Ilves (perekond)

Ilves
	; Kanada ilves
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia;
Hõimkond	Keelikloomad Chordata;
Klass	Imetajad Mammalia;
Selts	Kiskjalised Carnivora;
Sugukond	Kaslased Felidae;
Perekond	Ilves Lynx; Kerr, 1792
Tüüpliik
	Ilves; Lynx lynx; Linnaeus, 1758

Ilves (Lynx) on kiskjaliste seltsi kaslaste sugukonda kuuluv perekond.

Ilvesed kaaluvad 5–30 kg. Nad on keskmise suuruse ja pikkade jalgadega kaslased, meenutavad suurt kassi. Pikkus ulatub 70 sentimeetrist (punailves) 130 sentimeetrini (euraasia ilves).

Ilveste saba on lühike. Käpad on lumekingade kujuga, et oleks parem lume peal kõndida. Ilvestel on tihe karvkate, põskhabe, mis jätab neist pisut punnpõskse mulje, ja tavaliselt iseloomulikud mustad kõrvatutid. Karvastiku värv on väga varieeruv: kreemikasvalgest kuni tumepruunini. Värvus võib olla ühtlane, kuid ka täpiline või isegi triibuline. Rinnaesine on hele, sabaots must ja kõrvade taga on valge laik.

Ilvesed on kiskjad, kes peavad jahti peamiselt küülikutele ja jänestele, kuid võivad rünnata suuremaidki saakloomi, näiteks metskitsi. Kui neid eelistatud saakloomi ei ole, ei põlga nad ära väikseid närilisi, putukaid ja roomajaid. Ilvesed peavad peamiselt varitsusjahti, sest nad ei ole head jooksjad. Ilveste ööpäevane toiduvajadus on 2 kg. Suurt saaklooma võib ilves süüa päevade kaupa. Ta ei jäta järele midagi peale kontide, sisikonna, naha ja pea.

Territooriumi suurus sõltub saakloomade arvukusest. Ühe isaslooma maa-ala katab ühe või mitme emaslooma oma.

Varakevadel algab ilvesel jooksuaeg. Pärast mitu päeva kestvaid pulmi pöördub isasloom oma tavaelu juurde tagasi, emasloom aga hakkab otsima eluaset. Ta toob kahe kuu pärast üksinda ilmale kaks-kolm poega. Pojad lahkuvad ema juurest teisel eluaastal.

Olenevalt liigist ja alamliigist elavad ilvesed 10–20 aastat. Nad saavad suguküpseks teisel eluaastal ja jäävad paljunemisvõimeliseks elu lõpuni.

Ilvesed on looduskaitse all. USA-s on ilvesenahkadega kauplemine veel lubatud, kuid seda reguleerivad ranged seadused. Prantsusmaal on ilves reintrodutseeritud Vogeesidesse ja Juura mägedesse ning ka Saksamaale ja Šveitsi, kus ilveseid ei olnud vahepeal üldse, on nad uuesti sisse toodud.

Pikka aega tunti ilvest tema tagasihoidlikkuse tõttu halvasti. Seetõttu levisid tema kohta õigustamatud kuuldused, mis tegid ilvesele kahju. Ilvest tuntakse täpsemalt alles viiskümmend aastat.

Liigid[muuda | muuda lähteteksti]

Perekonna klassifitseerimine liikideks on vaidluse all. Eristatakse kuni neli liiki:

ilves (ka euraasia ilves; Lynx lynx ehk Lynx borealis; Euraasia metsades)
kanada ilves (Lynx canadensis; Kanadas ja USA-s Alaskal)
ibeeria ilves (Lynx pardinus; Pürenee poolsaarel, väljasuremisohus)
punailves (Lynx rufus; USA-s ja Mehhikos)

Kanada ilvest, ibeeria ilvest ja punailvest vaadeldakse ka ilvese alamliikidena. Mõnikord peetakse ilvesest erinevaks liigiks ainult punailvest.

Viimasel jääajal või varem suri välja Lynx issiodorensis, kellest pärinevad ülejäänud ilveseliigid ja kes sarnanes kassidega rohkem kui ükski neljast tänapäevasest ilveseliigist. Tal oli suurem pea, pikem kael ning lühemad ja rohmakamad jäsemed kui tänapäevastel ilvestel.

Vahel arvatakse ilveste hulka ka marmorkass (Pardofelis marmorata).

Kuigi karakal ei ole ilves, nimetatakse teda aeg-ajalt kõrbeilveseks.

Mõni uurija ("Loomade elu") arvab kõik ilvesed kassi (Felis) perekonda.^[1]