Hitlerjugend

Hitlerjugend ('Hitleri-noored') oli Saksamaal teise maailmasõja eel ja ajal eksisteerinud Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei skautlik paramilitaarne noorteorganisatsioon.

Sõsaraks oli tütarlasteorganisatsioon Bund Deutscher Mädel.

Asutamine ja areng massiorganisatsiooniks[muuda | muuda lähteteksti]

Hitlerjugend asutati NSDAP noorteorganisatsioonina märtsis 1922. Suurema kõlapinna sai alles 1933. aastal pärast natsionaalsotsialistide võimuletulekut ja vastavate riiklike ja ühiskondlike meetmete võtmist.

Alates 1939. aastast oli Saksa noortel Hitlerjugendisse kuulumine kohustuslik. Sinna kuulus kuni 98% saksa poistest. Hitlerjugend muutus praktiliselt osaks haridusest ja kõigil liikmetel oli 1 päev nädalas vaba organisatsiooni tegevusse panustamiseks. Muud Saksa noorteorganisatsioonid olid kas välja suretatud või liidetud Hitlerjugendiga.

1937. aastal külastas Saksamaad skaudiliikumise looja lord Robert Baden-Powell, kes kohtus Joachim von Ribbentropi ja Hitlerjugendi staabiülema Lauterbacheriga. Tagasiside järgi jäi tal kohtumisest ja organisatsioonist positiivne mulje. Alles oktoobris 1944 tuli Briti luurelt soovitus mitte samastada Hitlerjugendit skaudiliikumisega.

Isikkoosseis ja struktuur[muuda | muuda lähteteksti]

Hitlerjugendi juht kandis ametinime Reichsjugendführer ja organisatsiooni eksistentsi vältel teenisid selles ametis kaks meest:

1931–1940 Baldur von Schirach
1940–1945 Artur Axmann.

Organisatsioon koosnes kahest vanuseklassist:

Deutsches Jungvolk (DJ) 10–14 a
Hitlerjugend (HJ) 14–18 a.

Hitlerjugendi põhilised struktuuriüksused ja subordinatsioon olid 1934. aasta seisuga:

Obergau (kokku 5, hiljem 6)

Gau (kokku 20, hiljem 42)

Bann (~3000 liiget)

Stamm (HJ) (~600 liiget; malevkond/pataljon)

Gefolgschaft (lipkond/kompanii)

Schar (rühm)

Kameradschaft (salk, sõpruskond)

Jungstamm (DJ) (~600 liiget; malevkond/pataljon)

Fähnlein (lipkond/kompanii)

Jungzug (rühm)

Jugendschaft (salk, sõpruskond)

Noortel oli võimalus teha organisatsioonis karjääri ja saada juhtimiskogemust, tõustes kuni Banni juhi ametikohani. Järgiti põhimõtet, et "noored peavad olema juhitud noorte poolt". Samas oli kord üsna range ja juhtimine hierarhiline. Madalama astme täiskasvanud noortejuhid olid peamiselt vabatahtlikud, alates Banni tasemest aga palgalised.

1933. aasta alguseks oli organisatsioonil vaid 108 000 liiget, 1935 juba 4 miljonit liiget, hiljem aga üle 8,7 miljoni.

Propaganda[muuda | muuda lähteteksti]

Loomaks kangelastest eeskujusid ja kutsumaks üles organisatsiooniga liituma, valmis 1933. aastal helimängufilm Hitlerjunge Quex. Film oli seotud tõsielusündmustega, milles oli peaosa organisatsiooni liikmel Herbert Norkusel, kes suri 1932. aasta 23.–24. jaanuari öösel Berliinis kommunistidega toimunud vastasseisu tagajärjel.

Väljaõpe ja tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Rühmades viidi läbi peamiselt koosolekuid, ülevaatusi, matku, laagreid, võistlusi, heategevuslikke üritusi jms. Rõhku pandi tervetele eluviisidele ja kasvatusele. Korraldati tiirulaskmisi, aga relvadega maastikule minek oli keelatud.

Sooritati ka katseid, mida oli kokku 4 astet – 1 noorematele (DJ) ja 3 vanematele (HJ) poistele. Nooremad ja vanemad tegutsesid reeglina eraldi allüksustena.

Praktiliselt kõik Kolmanda Riigi noortetegevused olid kuidagi seotud Hitlerjugendiga. Mälestustele tuginedes võttis organisatsiooni tegevus noortel ära üsna palju vaba aega, suunates ja kasvatades neid nii maast madalast vastavalt toonasele ühiskondlikule vajadusele ja vaimule. Kutsuti isekeskis isegi "organiseeritud vaba aja rööviks".

Tegevus sõja-aastail[muuda | muuda lähteteksti]

Sõja käigus omandas organisatsioon tsiviilkaitse ja militaarse järelkasvu kasvatamise tähenduse. Liikmed osalesid sotsiaal- ja muudel ühiskondlikel või majanduslikel abitöödel, õhukaitse-päästeteenistuses ja lennuväeabiteenistuses.

Hakati korraldama "sõjalise tubliduse laagreid" (Wehrertüchtigungslager), kuid neis ei tehtud siiski otseseid sõjalisi lahinguharjutusi, vaid õpiti lihtsalt tundma tulirelvi, sidevahendeid, varustust ja korraldati arendavaid maastikumänge. Sõja ajal asutati ka palju erialarühmasid militaarsete kutsete ja vahendite tundmaõppimiseks. Näiteks moto-HJ, side-HJ, lennu-HJ.

Alles vahetult enne sõja lõppu 1945. aastal hakati andma ka alaealistele organisatsiooni liikmetele kiiruga lahingulist ettevalmistust ja kasutama neid vahetult lahingutegevuses. Distsiplineeritud võitlejatena tegutsesid noored vapralt, kuid kandsid tänu enda ja juhtide vähestele lahinguoskustele ja üldisele juhtimiskaosele suuri kaotusi. Sõja lõpupäevade agoonias üritasid paljud pigem ellu jääda, põgeneda ja koju jõuda.

Sõja lõpus formeeriti ühtlasi 12. SS-soomusdiviis Hitlerjugend, mis komplekteeriti endiste organisatsiooni liikmete baasil.

Likvideerimine[muuda | muuda lähteteksti]

Hitlejugend likvideeriti pärast sõja lõppu seoses denatsifitseerimisega 10. oktoobril 1945. Paljude juhtide üle mõisteti kohut Nürnbergi protsessil.

Tuntud hitlerjungesid[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]