Hispania Baetica
 | See artikkel vajab toimetamist. (Juuli 2019) |
 | Artiklis puuduvad viited. (Juuli 2019) |
Hispania Baetica, sageli lühendatult Baetica, oli üks kolmest Rooma provintsist Hispanias (Ibeeria poolsaarel). Baetica külgnes läänes Lusitaaniaga ja kirdes Hispania Tarraconensisega. Baetica jäi läänegootide alluvuses üheks Hispania põhijaotuseks aastani 711. Baetica oli Al-Ándalusi osa mauride alluvuses 8. sajandil ja vastab ligikaudu tänapäevasele Andaluusiale.
Nimi[muuda | muuda lähteteksti]
Ladina keeles on Baetica adjektiivne vorm sõnast Baetis, Guadalquiviri jõe Rooma nimi, mille viljakas org moodustas ühe kõige olulisema osa provintsist.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Enne romaniseerimist hõivasid mägipiirkonna, millest pidi saama Baetica, mitu Ibeeria hõimurühma. Keldi mõju ei olnud nii tugev, nagu see oli keltibeeride põhjas. Geograaf Ptolemaiose sõnul olid põlisasukateks Guadalquiviri orus läänes Lusitaaniaga külgnevad võimsad turdetaanid ja osaliselt helleniseerunud turduulid oma linna Baeloga sisemaal Foiniikia rannikukaubanduskolooniate taga, mille puunia asukaid nimetas Ptolemaios "bastuulideks". Foiniikia Gadir (Cádiz) asus saarel Hispania Baetica rannikul. Teised olulised ibeerid olid bastetaanid, kes hõlmasid Almería ja mägised Granada piirkonnad. Puunia mõju levis Kartaago linnadest rannikul kagusuunas: Uus-Kartaago (Rooma Cartago Nova, nüüd Cartagena), Abdera ja Malaca (Málaga).
Mõned Ibeeria linnad säilitasid oma indoeuroopa eelsed nimed Baeticas läbi kogu Rooma aja. Granada oli roomlastele Eliberri, Illiberis ja Illiber; baski keeles tähistab iri-berri või ili-berri veel 'uut linna'.
Ibeeria poolsaare lõunaosa oli põllumajanduslikult rikas, pakkudes väljaveoks veini, oliiviõli ja kääritatud kalakastet garum, mis oli Vahemere toidu põhiosa, ja selle tooted moodustasid osa Lääne-Vahemere kauplemismajandusest juba enne Roomale allutamist aastal 206 eKr. Pärast Kartaago kaotust Teises Puunia sõjas, mis leidis oma casus belli Baetica rannikul Saguntumis, romaniseeriti Hispania märkimisväärselt 2. sajandi jooksul eKr, millele järgnes turdetaanide algatatud ülestõus aastal 197. Keltibeerid keskel ja kirdes järgisid varsti eeskuju. See oli Cato Vanem, kes sai aastal 195 eKr konsuliks ja kellele anti kogu poolsaare juhtimine, kes surus maha mässu kirdes ja Alam-Ebro orus. Siis marssis ta lõunasse ja surus maha turdetaanide mässu. Cato naasis Rooma aastal 194, jättes kaks preetorit juhtima kahte Ibeeria provintsi. Hilises Rooma vabariigis jäi Hispania jaotatuks nagu Gallia, "lähemaks" ja "kaugemaks" provintsiks: Hispania Citerior (Ebro piirkond) ja Ulterior (Guadalquiviri piirkond). Lahingud Hispanias 1. sajandil eKr piirdusid suuresti põhjaosaga.
Keisririigi ümberkorraldamisel aastal 14 eKr, kui Hispaniasse tehti kolm keiserlikku provintsi, valitses Baeticat prokonsul, kes oli varem olnud preetor. Õnn naeratas rikkale Baeticale, mis oli Baetica Felix, ja seal kujunes välja dünaamiline, ülespoole liikuv sotsiaalne ja majanduslik keskkiht, mis haaras vabastatud orjad ja edestas kaugelt rikka eliidi. Senatiprovints Baetica sai nii turvaliseks, et ühtegi leegioni ei pidanud seal alaliselt asuma. Legio VII Gemina paigutati püsivalt põhja, Hispania Tarraconensisesse.
Lucius Junius Moderatus Columella, kes kirjutas kaheteistkümnes köites traktaadi Rooma põllumajanduse kõigist aspektidest ja tundis viinamarjakasvatust, pärines Baeticast. Baetica suured õlipuuistandused vedasid ranniku sadamatest oliiviõli meritsi Rooma leegionite varustamiseks Germaanias. Amforaid Baeticast on leitud kõikjalt Lääne-Rooma keisririigis. Rooma leegionite varustamist tuli hoida mereteede kaudu, keisririik vajas Lusitaania kaugete rannikute ja Põhja-Hispania Atlandi ranniku kontrollimist.
Baetica oli rikas ja ülimalt romaniseeritud, faktid, mida keiser Vespasianus premeeris, kui ta andis Hispania elanikele Ius latii, mis laiendas Rooma kodakondsusega seotud õigusi (latinitas), au, mis tagas Baetica eliidi ja keskklassi lojaalsuse. Rooma keiser Trajanus, esimene provintsis sündinud keiser, tuli Baeticast, ehkki oli Itaalia päritolu, ning tema sugulane ja järeltulija Hadrianus tuli perekonnast, kes elas Baeticas, kuigi Hadrianus ise oli sündinud Roomas. Baetica oli Rooma kuni vandaalide ja alaanide lühikese sissetungini 5. sajandil, millele järgnes püsivam läänegootide kuningriik. Provints moodustas osa Aafrika eksarhaadist ja ühendati Mauretania Tingitanaga pärast Belisariose Aafrika-tagasivallutust. Baetica katoliiklikud piiskopid, keda kindlalt toetasid kohalikud elanikud, suutsid ariaanist läänegoodi kuninga Rekkaredi ja tema aadlikud ümber pöörata. 8. sajandil rajasid islamistlikud Põhja-Aafrika berberid ("maurid") Córdoba kalifaadi, vallutades Baetica. Piirkond oli neile tuntud nimega Al-Ándalus.
20. sajandi alguse helilooja Manuel de Falla kirjutas klaveriteose "Fantasia Bætica", kasutades Andaluusia meloodiaid.