Helsingborgi lahing toimus 1362. aasta aprillis Taani ja Hansa Liidu vägede vahel Sundi väina kitsas põhjaosas. Taani väed võitsid lahingu kuningas Valdemar IV juhtimisel ning vallutasid 12 Hansa liidu laeva.
Taani kuningas Valdemar IV Atterdag üritas saavutada ülemvõimu põhjameredel, see oli Hansa Liidule vastumeelt. 1361. aastal kogunesid Vendi ja Pommeri linnade riigipäevadGreifswaldis, et lahendada Taani küsimust. Otsustati peatati ärisuhted Taaniga ning alustati ettevalmistusi sõjaks. Sõja rahastamiseks kehtestati neljapennine maks laevadele iga naela kohta ja maksustati ka kõik Hansa linnadest väljaveetavad kaubad. Moodustati liidud Norra ja Rootsi kuningatega, Schleswigi vürsti ja Holsteini krahvkonnaga. Sõjas lubas kaasa lüüa ka Saksa ordu. Peagi tekkisid aga tagasilöögid, kuna ordu taganes oma lubadusest sõjas osaleda ning pakkus omalt poolt vaid finantsabi. Ka jätkasid Zuiderzee linnad Taaniga kauplemist, blokaad kukkus läbi. Kogu sõjaretke koormus langes Vendi linnadele.
Aprillis 1362 asuti Saksamaalt teele Kopenhaageni suunas. Laevastik koosnes 52 laevast, neist 27 olid koged. Hansa Liidu väejuht Johann Wittenborg otsustas suure hulga mehi rannikule saata, et sõjaretke käigus lisaks Kopenhaagenile ka Helsingborg vallutada. See oli aga saatuslik viga, Valdemar IV juhtimisel asusid taanlased ootamatult pealetungile ning ebavõrdses võistluses kandsid Wittenborgi väed suuri kaotusi. Valdemar IV sai enda valdusse 12 Hansa liidu laeva. Väed sõlmisid omavahel vaherahu ja Wittenborg naasis alles jäänud laevadega Saksamaale, kus ta hiljem tapeti.
