Harju tänav

See artikkel räägib Tallinna tänavast, Pärnu tänava kohta vaata artiklit Harju tänav (Pärnu).

Kaart

Harju tänav on tänav Tallinna vanalinnas. See algab ristmikult, kus kohtuvad Niguliste, Kullassepa ja Kuninga tänav, seejärel ristub Vana-Posti, Müürivahe ja Rüütli tänavaga ning lõpeb Vabaduse väljakul.

Tänava hoonestus hävis suures osas 1944. aasta märtsipommitamise tagajärjel ning tänava Toompea-poolne külg on Müürivahe tänavast kuni Kullassepa tänava ristmikuni hoonestamata. 2007. aastal taastati^[1] Harju tänava ääres Trepi tänav ja Nõelasilma värav.^[2]^[3] Taastatud vanalinna osa kujutab endast memoriaali 1944. aastal märtsipommitamises hukkunud inimestele ja ajaloolistele hoonetele. Värava küljel olevas orvas paikneb videoekraan, kust saab näha filmi ja tutvuda infoga piirkonna ajaloo kohta.

Nimi[muuda | muuda lähteteksti]

Harju tänavale (saksa keeles Schmiedestrasse, vene keeles Кузнечная ул) andis nime ajalooline Harju värav. Varem kandis tänav ka nimetusi fabrorum, platea, kannengeterstrate, tinngeterstrate, smitdestrate, smedestrate, Новая ул.^[4]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

1862. aastal lammutati eesväravad ja 1875. aastal peavärav, sest Harju tänav oli kujunenud linna oluliseks äritänavaks ning Harju värav oli kasvavale liiklusele takistus. 1881. aastal lammutati ka Harju värava vesiveski, värava ees olnud suurest vallist osa tasandati, vallikraavid täideti lõplikult pinnasega ja tekkinud platsile kujunes Heinaturg, millest kujunes aja jooksul Peetri plats (tänapäeval Vabaduse väljak).

Harju tänav oli üks vanimaid kaupmeeste ja käsitööliste tänavaid Tallinnas, kuhu alates 19. sajandist oli hakanud koonduma linna kaubanduselu ning millest järk-järgult kujunes Eesti Vabariigi algusaastateks üks linna olulisemaid äripiirkondi.

1920. aastail oli Harju tänav ja Viru tänav ka prostituutide öine tegevuspiirkond.^[5]

Tänava hoonestus hävis suures osas 1944. aasta märtsipommitamise tagajärjel. Tänava Toompea-poolsel küljel asunud paarisnumbritega hooned said kahjustada ning lammutati.

Harju 48 asub 1880. aastal valminud kolmekorruseline kivimaja, mille projekteeris arhitekt Rudolf von Knüpffer kaupmees Alexander Ernsti tellimusel. Aadressil Harju 6 (enne Harju 48) asus kohvik Tallinn ja 1920. aastal avatud kohvik Café Kirstein ning samades ruumides restoran Küba ja kabareerestoran Savoy. 1918–1927 tegutses hoones Tallinna Linna Poeglaste Kommertskool^[6]. 1933. aastal avati hoones Harju 6 restoran-kabaree Ampiir ja 1936. aastal avati hoones (Harju tänav 45^[7]^[8]) Heinrich Gottleb Feischneri ühistu "H. Feischner & Poeg"^[9] kohvik Feischner, mis enne seda tegutses vastasmaja Harju 45 ruumides.^[10] ja enne seda Harju tänav 37 ruumides, H. Feischner alustas tegevust Roosikrantsi tänavale pagaripoega, milles asus kuni 1917. aastani.

1940. aastal hoone natsionaliseeriti ja pärast Teist maailmasõda alustas tegevust Tallinna Sööklate, Restoranide ja Kohvikute Trusti kohvik Tallinn. 1945. aastal anti Harju tn. nr. 48 end. „Rahvaülikooli" kasutamata ja remontimata seisvad kaupluse- ja laoruumid alalise tarbekunsti näituse ruumideks, Eesti NSV Tarbekunsti Keskuse valdusesse^[11]. Aastatel 1968–1992 tegutses maja Harju 6 teisel korrusel Tallinna Toitlustuskoondise^[12] baar-varietee Tallinn.

1934–1935 lammutati osaliselt Harju tänav 45 asunud vanad Feischneri kohviku ja Harald Tesloni Tallinna villavabriku hooned ning ehitati Tallinna Majaomanike Panga hoone (Vabaduseplats 10 / Harju tänav 13 (algselt Harju 45) / Müürivahe 2). Uue hoone üks külg ulatub Harju tänavani ja tagaosa Müürivahe tänavani, kust avaneb läbi Tallinna linnamüüri esinduslik sissepääs Gloria restorani. Majaomanikkude Panga uue hoone ehitust alati 15. septembril 1934. aastal. Põline linnamüür jäeti puutumata, sest muinsuskaitse ei andnud müüri mahakiskumiseks luba, läbi müüri lubati pangamajja vaid üks sissekäik rajada. Mullatöödel avastati kinnistul muistne 4 meetri laiune veskikanal, mis hoolsalt kinnivõlvitud, mis otsustati jätta püsima senisel kujul, kuna ta jääb tublisti allapoole uue hoone keldripinda. Veskikanali lahtiraiumisel leiti seal ümber jalakõrguselt puhast vett, mis voolab läbi südalinna majade alt^[13]. Harju tänava ääres maha lõhutud ühekorruselise maja välisseina alusmüüri all liivakihis, mis tänava praegusest pinnast on madalamal 2,60 meetrit leiti ka luustik. Luukere leiukoht on umbkaudselt endise Harjuvärava eelvärava ja sisevärava vahel, ühel sügavusel väljakaevatud eelvärava torni ukselävega. Tallinna linnamüürist väljapoole jäi ehitise alla kohati 8 meetri sügavune vallikraav. Sissekäik Tallinna Majaomanike Panga pangasaali oli Harju tänavalt. Pangasaali peasissekäigust pääses veel suurematesse äriruumidesse. Need on määratud kindlustusselts „Eeks-Majale“ ja teistele ettevõtetele. Kolmandast majakorrast alates oli kogu maja on jaotatud umbes 25 korteriks. Majaomanike panga hoone seinale, mis ulatab Müürivahe tänavasse ja kus säilinud on muinsuskaitse all seisev vana linnamüür, paigaldati kujur Juhan Raudsepa reljeef. Tulevase lokaali ukse kohale sai graniiti raiutud vana Tallinna öövahi kuju, säärasena, nagu ta liikus neil keskaegseil kitsail tänavail laternaga. Oktoobris 1936 asetati Majaomanike Panga uue maja katusele hiiglatähtedega kindlustusseltsi „EEKS-Maja“ nimi ja 1936. aasta 12. detsembril avas Kawe vabrik esinduskaupluse Vabaduse platsil Tallinna Majaomanike Panga majas (Vabaduse väljak 10). Sisekujunduse kauplusele tegi kunstnik ja sisearhitekt Jaan Siirak.^[14] 2. veebruaril 1937 avas Nikolai Kultas Tallinnas Vabaduse väljak 10 majas kaasaegse ja elegantse Kultase kohviku. 1937. aasta lõpul avas Kultas Tallinnas Niguliste tänavas kohviku, mis rahvasuus sai nimeks Väike-Kultas. Temale kuulus ka Narva-Jõesuu rannakohvik.

Aadressil Harju 40 asus hotell Kuld Lõvi ja Harju 38 kino Amor. Harju tänava, Kuninga tänava ja Vana-Posti tänava pommitatud alale aadressil Harju 1 (enne Harju 19, 21 jne) ehitati 1963. aastal Tallinna Kirjanike Maja ning kohviku Pegasus ruumid. Enne teist maailmasõda asus hoones, Harju tänav 19 restoran Astoria^[15].

Tänava hoonestus hävis suures osas 1944. aasta märtsipommitamise tagajärjel ning tänava Toompea-poolne külg on Müürivahe tänavast kuni Kullassepa tänava ristmikuni hoonestamata.

Väljakaevamised Vabaduse väljakul 2008. aasta juunis

1962. aastal avatud kohvik Pegasusest sai aastateks tähtis noortekultuuri keskpunkt, mille puhul oli märkimisväärne ka Väino Tamme, Leila Pärtelpoja ja Allan Murdmaa loodud moodne sisekujundus. 1965. aastal valmis Kultase asemel nime Moskva all edasi tegutsenud kohvikule, Heiki Karro ja Väino Tamme sisearhitektuurne lahendus. 1960. aastate teises pooles valmis ka kohvik-baari Tallinn uus kujundus. Sisearhitektid Väino Tamm ja Vello Asi ei piirdunud vaid olemasoleva interjööri mugandamisega, vaid andsid täiesti uue ilme nii alumisele kui ka ülemisele korrusele. Ajastule kohase võttena kasutasid kujundajad dekoratiivse elemendina ära ruumi paeseina. Kohviku mööbli klassikasse kuulusid Viini toolid, mis jõudsid sinna Tartu Ülikooli peahoonest^[16].

2006. aastal avati Harju tänaval liuväli, kus saab uisutada igal aastal detsembrist kuni märtsi lõpuni.^[17]

2008. aastal avati lühikeseks ajaks Vabaduse väljaku ümberehituse käigus Harju värava ida- ja läänetornid.

2007. aastal taastati^[18] Harju tänava ääres, Harju 30 kinnistul^[19] Trepi tänav ja Nõelasilma värav, Harju tänava ning Niguliste kiriku vahel^[20]. Trepi tänav ja selle ümbrus purustati 1944. aasta märtsipommitamise ööl. Pärast teist maailmasõda aeti tänav kinni ja sealt kulges kõnnitee.