Harilik murd

Allikas: Vikipeedia

Harilik murd (ka murd) on kahe täisarvu a ja b jagatisena esitatud ratsionaalarvu avaldis kujul

või

kus b ei ole 0.[1] Arvu a nimetatakse murru lugejaks ja arvu b murru nimetajaks. Neid eraldavat joont nimetatakse murrujooneks.

Juhul, kui murru lugeja on nimetajast absoluutväärtuselt suurem või sellega võrdne (|a|≥|b|), nimetatakse seda liigmurruks. Kui lugeja on nimetajast absoluutväärtuselt väikesem (|a|<|b|), siis nimetatakse seda murdu lihtmurruks.[2] Näiteks murrud 7/3, 10/10 ja 23/13 on liigmurrud, kuid murrud 2/3 ja 5/13 on lihtmurd. Iga liigmurd on esitatav segaarvuna.

Tehted murdudega[muuda | muuda lähteteksti]

Liitmine[muuda | muuda lähteteksti]

Murdude a/b ning c/d summa on esitatav murruna

Murdude summa lihtsustub, kui selle nimetajal ja lugejal leidub ühiseid tegureid.

Korrutamine[muuda | muuda lähteteksti]

Murdude a/b ning c/d korrutis on esitatav murruna

Murdude korrutis lihtsustub, kui selle nimetajal ja lugejal leidub ühiseid tegureid.

Laiendamine ja taandamine[muuda | muuda lähteteksti]

Laiendamine[muuda | muuda lähteteksti]

 Pikemalt artiklis Murru laiendamine

Murru lugeja ja nimetaja korrutamine sama nullist erineva arvuga. Vajalik liitmisel, kui nimetajad on erinevad.

Taandamine[muuda | muuda lähteteksti]

 Pikemalt artiklis Murru taandamine

Murru lugeja ja nimetaja jagamine sama nullist erineva arvuga. Seda tehes jääb murru väärtus samaks.

Jagasime murru lugeja ning nimetaja kahega ja saime murru

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Abel, E. & L. Lepmann, 2010. Matemaatika mõisted gümnaasiumile (eesti-vene-eesti sõnastik). Tartu Ülikooli Kirjastus. 360 lk
  2. Kaasik, Ü. (2002). Matemaatikaleksikon. Tartu.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]