Halltsiitsitaja

Allikas: Vikipeedia
Halltsiitsitaja

Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Keelikloomad Chordata
Klass Linnud Aves
Selts Värvulised Passeriformes
Sugukond Tsiitsitajalased Emberizidae
Perekond Miliaria
Liik Halltsiitsitaja
Binaarne nimetus
Miliaria calandra
(Linnaeus, 1758)
Sünonüümid

Emberiza calandra

Halltsiitsitaja (Miliaria calandra, ka Emberiza calandra) on linnuliik tsiitsitajalaste sugukonnast.

Süstemaatika[muuda | muuda lähteteksti]

Liigi kirjeldas 1758. aastal Karl Linné. Oma iseärasuste tõttu võrreldes teiste Emberiza-tsiitsitajatega, käsitletakse teda sageli perekonnas Miliaria.

Levila[muuda | muuda lähteteksti]

Halltsiitsitaja on palearktiline liik, ta on levinud piirkondades Loode-Aafrikast ja Euroopa edela- ja lääneosast läbi Türgi ja Lähis-Ida kuni Kesk-Aasia ja Tjan-Šanini. Eestis on halltsiitsitaja juhuslik haudelind.

Välimus[muuda | muuda lähteteksti]

Halltsiitsitaja üldpikkus on 16–19 cm. Emas- ja isaslind on sarnased ning välimuselt meenutab halltsiitsitaja jämedanokalist põldlõokest. Sabal puudub valge värvus.

Häälitsused on klirisevad, laul koosneb tiksuvatest silpidest ja nendele järgnevast klaasiklirinasarnasest helist. Laulab lennul või mõnel väljapaistval kohal istudes, ka maapinnal.

Elupaik[muuda | muuda lähteteksti]

Halltsiitsitaja asustab kuiva ava- ja kultuurmaastikku, jäätmaid, karjääre. Põllumajanduse intensiivistumise tõttu on tema arvukus mitmel pool Euroopas tugevasti vähenenud.

Pesitsemine[muuda | muuda lähteteksti]

Halltsiitsitaja munad

Kevadel teevad isaslinnud mängulendu ja paarituvad mitme emaslinnuga. Emaslind rajab kõrtest koosneva pesa maapinnale. Kurnas on 4–6 muna. Pojad lahkuvad pesast umbes poolteise nädala järel pärast koorumist. Halltsiitsitaja pesitseb aastas kaks korda.

Eesti esimene halltsiitsitaja pesa leiti 29. mail 1947 Nõmmel.[2]

Toitumine[muuda | muuda lähteteksti]

Halltsiitsitaja toitub seemnetest ja putukatest.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. BirdLife International (2004). Miliaria calandra. 2006 IUCNi punane nimistu. IUCN 2006. Vaadatud 12 May 2006. Database entry includes justification for why this species is of least concern
  2. Kumari, E. Eesti NSV linnud. Eesti Riiklik Kirjastus, 1954.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]