Haljand Udam

Allikas: Vikipeedia

Haljand Udam (8. mai 1936 Rakvere17. detsember 2005 Viterbo, Itaalia) oli eesti orientalist ja esseist.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Ta lõpetas 1954. aastal Rakvere 1. Keskkooli ja 1959. aastal Tartu Riikliku Ülikooli geoloogia erialal.[1] Ta õppis 1963–1964 Taškendi ülikoolis ja 1967–1971 Moskva Orientalistikainstituudis pärsia keelt ja kultuuri ning kaitses 1971. aastal kandidaaditöö islami müstilisest suunast sufismist ("Sufismi luule terminoloogia pärsia keeles").

Töötas muuhulgas ka Eesti Entsüklopeediakirjastuses, toimetades nii ühiskonnateadusi kui ka väliskirjandust. Ta oli Wellesto liige.

Haljand Udam tõlkis hindi, urdu, usbeki, tadžiki, pärsia ja araabia keelest, rääkis ka olulisemaid lääne keeli (prantsuse, saksa, itaalia) ja vene keelt. Tema tõlked on pärsia – Umar Hajjami, Rudaki, Saadi värsid, Ali Safi "Inimlikud imetabasused" – ja araabia kultuuriruumi klassikast: "Mulla Nasreddin" ja Ibn Tufaili "Elav ärganu poeg". Ta on tõlkinud eesti keelde ka koraani.

Ta oli mõjutatud René Guénoni teostest.

Udam oli ise luteri koguduse liige.[2]

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

Raamatud[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Loetud ja kirjutatud: esseed raamatutest ja elust". Eesti Entsüklopeediakirjastus. Tallinn 1998
  • "Orienditeekond" (artiklivalimik). // Eesti mõttelugu" nr 37. Ilmamaa. Tartu 2001. Tutvustus)
  • "Maagid, filosoofid, poliitikud: lood loetud raamatutest". Loomingu Raamatukogu nr 1–3/ 2003
  • "Türgi: teekond läbi Türgi tsivilisatsiooni ajaloo". Johannes Esto Ühing. Tartu 2011
  • Ibn Tufayli "Elava ärganud poeg" teadustoimetatud väljaanne Autorid: Haljand Udam, Peterson, Üllar; Geršman, Helen, Anu Saluäär (toim) Ivar Tröner, uusväljaande koostaja, eessõna autor. Ilmumas Postimehe kirjastus. Mõttekirjanduse sari 2023.
  • Haljand Udam  “Traditsiooni jõud” Mõtteid ja vaateid. Koostaja Ivar Tröner. Tallinn: SE&JS, 2023 (postuumne mälulooline kogumik) Ilmumas

Artikleid[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Sajandid annavad hinnangu". Horisont 12/ 1980. Lk 32–36

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema abikaasa oli prantsuse keele õpetaja ja jaapani keele tõlkija Ülle Udam. Nad abiellusid 1970. aastal.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ""Kštuti ja Rivati jõe basseini geoloogiast ja epitermaalsest maagistumisest". Diplomitöö. Tartu 1959". Originaali arhiivikoopia seisuga 11. september 2012. Vaadatud 11. septembril 2012.
  2. Intervjuu Haljand Udamiga (2004)
  3. Teenetemärkide kavaleride andmekogu – 3736

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Looming, 2006, nr 2 (Haljand Udami erinumber: lk 256–267 tema tõlgitud katkendid koraanist Toomas Haugi järelmärkusega; lk 268–276 Artur Laast, "Haljand Udami kirju Kirgiisiasse; lk 277–284 tema tõlge vene keelest: Eduard Limonov, "Mõtete valitsejad"; lk 285–290 tema artikkel "Limonov, viimane "rahvusvaheline idioot"")

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]