Gižiga laht

Allikas: Vikipeedia
Gižiga lahe asendikaart

Gižiga laht (vene keeles Гижигинская губа) on laht Euraasia kirdeosas, Šelihhovi lahe lääneosas.

Taigonossi poolsaar eraldab seda Penžina lahest. Lahe lõunapiiriks loetakse 60° 30' põhjalaiuskraadi.

Lahe pikkus on 148 km, laius suudmeosas umbes 260 km, suurim sügavus 88 m.

Lahe kaldad on järsud ja mägised. Lahe läänekaldal asub Kolõma mägismaa, mis küündib peaaegu 2 kilomeetri kõrgusele merepinnast. Taigonossi poolsaarel ulatuvad kõrgused peaaegu 1,5 kilomeetrini.

Lahte suubub Gižiga jõgi.

Gižiga laht on peaaegu kogu aasta läbi kaetud jääga.

Loodete kõrgus lahes on kuni 9,5 m.

Suuri asulaid lahe kaldail ei ole. Põhjakaldal asub Evensk, kirdekaldal Tšaibuhha ja idakaldal Topolovka. Kõigis neis tegelevad elanikud peamiselt kalapüügiga. Kõige levinum kala Gižiga lahes on vaikse ookeani heeringas.

Halduslikult kuuluvad Gižiga lahe kaldad Magadani oblastisse.

Juba 1752 asutati Gižiga jõe alamjooksule, 25 km kaugusele suudmest jõe vasakule kaldale Gižiga asula. 1866. aastal oli seal 50–60 palkmaja, Venemaa kuberner ja neli-viis kaupmeest. Igal aastal külastasid Gižigat riiklik varustuslaev ja USA kaubalaevad.