Genotüüp

Genotüübi ja fenotüübi vahelised suhted. Kasutades Punnetti võrgustikku, on võetud vaatluse alla õie kroonlehtede värvused ja näidatud kahe heterosügootse taime võimalikke järglasi. Tähed B ja b, mis esindavad genotüübilist osa, tähistavad dominantset ja retsessiivset geenivarianti (alleeli), mis määrab värvuse kui fenotüübilise tunnuse

Genotüüp (inglise genotype) on indiviidi (või raku) kogu geneetiline informatsioon, mis koostoimes keskkonnatingimustega määrab tema fenotüübi.

Teise lähenemise seisukohalt on genotüüp indiviidi (raku) geneetiliste lookuste alleelne koosseis.

Diploidsetel organismide puhul saab eristada iga geeni suhtes homosügootset ja heterosügootset genotüüpi.

Suguliselt sigivate (diploidsete) organismide genotüübi igas geenipaaris pärineb üks alleel isalt ja teine emalt.

Heterogameetse sugupoole genotüüp on suguliiteliste geenide suhtes hemisügootne.

Mõistet "genotüüp" kasutas esimesena 1909. aastal Taani botaanik Wilhelm Johannsen.

Vaata ka

• Fenotüüp
• Genoom
• Genotüübiline muutlikkus

Kirjandus

• Viikmaa, M. Klassikalise geneetika leksikon. Vaadatud 30.07.2011.