Gene Vincent

Allikas: Vikipeedia
Gene Vincent
Sünninimi Vincent Eugene Craddock
Sündinud 11. veebruar 1935
Norfolk, Virginia osariik
Surnud 12. oktoober 1971
New Hall, California osariik
Stiilid rock'n'roll
rockabilly
kantri
Tegev 1955–1971
Plaadifirma Capitol Records
Gene Vincent (1957)

Gene Vincent (õieti Vincent Eugene Craddock; 11. veebruar 1935 Norfolk, Virginia osariik – 12. oktoober 1971 New Hall, California osariik) oli USA rockabilly- ja kantrilaulja.

Tema imidži juurde kuulusid vasaku jala lonkamine ja nahkne esinemiskostüüm.

Lapsepõlv[muuda | muuda lähteteksti]

Gene Vincent sündis 11. veebruaril 1935 Norfolkis Virginia osariigis Ezekiah Jacksoni ja Mary Louise Craddocki pojana. 1942. aastal kolis pere Muden Pointi Virginia osariigis. 1947. aastal sai Gene sõbralt kingituseks oma esimese kitarri. 1948. aastal kolis perekond tagasi Norfolki.

1952. aastal lahkus Gene koolist ja astus mereväkke. 1955. aastal saadeti ta Koreasse. Kodus puhkusel olles tegi ta mootorrattaga avarii, mille tagajärjel purunes tema vasak jalaluu kildudeks. Jalg taheti amputeerida, kuid Gene'i kindla vastuseisu tõttu jäeti jalg alles. Sellegipoolest jäi ta elu lõpuni lonkama ning jalg tegi talle pidevalt märkimisväärset valu kuni surmani. Haiglas olles veetis ta aega kitarri mängides. Seal maksis ta kaaspatsient Don Gravesile 25 dollarit tolle kirjutatud loo "Be-Bop-A-Lula" eest, mis sai hiljem Gene Vincenti kuulsaimaks hitiks. Lugu jõudis ajakirja Rolling Stone 2004. aastal koostatud 500 kõigi aegade parima laulu edetabelis 102. kohale

Haiglast välja saanult püüdis ta alustada karjääri kantrilauljana. Temast sai kohalik staar, kes esines meelelahutusüritustel ja raadiojaamades. Ta müüs loo "Be-Bop-A-Lula" kaasautorsuse 25 dollari eest oma uuele mänedžerile "Sheriff" Tex Davisele. Kokku pandi bänd The Blue Caps ning hakati lugusid salvestama.

1950. aastad[muuda | muuda lähteteksti]

1956. aastal osales Gene filmis "Do-Re-Mi", mis hiljem nimetati ümber "The Girl Can't Help It", samuti esines ta filmis "Woman Love". Detsembris viis jalahäda Gene'i taas haiglasse. Järgneval aastal paigaldati ta jalale metallraam, mida jäi ta kandma elu lõpuni.

Peagi hakkas ta taas esinema. Bändi koosseisus tehti muudatusi, sealhulgas lisati kaks lauljat ühisnimega The Clapper Boys. 1957. aasta oktoobris käis Gene Vincent koos Eddie Cochrani, Little Richardi ja Elis Lesleyga Austraalia turneel "The Biggest Show Of Stars For 1957". Novembris esines Gene "The Ed Sullivan Show's".

1958. aasta sügisel tekkisid jutud Gene Vincenti kahtlasest käitumisest laval ja lava taga. Paistis, et ta oli hakanud palju jooma ja kõvasti aspiriini tarvitama, et valu vähendada. Sel aastal jäi ta ilma oma kodust Dallases, sest maksud vajasid maksmist. Hiljem kolis ta Los Angelesse, kus ta sai vaid väikesepalgalist tööd. The Blue Caps lahkus, sest polnud saanud kolm nädalat palka. 1959. aastal käis Gene turneel Jaapanis, mis oli üsna edukas. Detsembris sõitis ta Inglismaale, kus ta oli väga oodatud.

1960. aastad[muuda | muuda lähteteksti]

Mõne aja pärast kutsus ta kaasa Eddie Cochrani. Koos käisid nad ringreisil Inglismaal 12 nädalat, kuid 17. aprillil 1960 sattusid taksoga avariisse, mille tagajärjel Eddie Cochran hukkus peavigastuste tõttu, Eddie pruut Sharon Sheeley murdis vaagnaluu ning Gene roided ja rangluu, samuti sai ta jalg taas raskelt kannatada.

1961. aastal käis ta turneel ta Lõuna-Aafrikas, hiljem esines Liverpoolis koos ansambliga The Beatles. 1963. aastal kolis ta alaliselt Inglismaale, kus andis aeg-ajalt soovikontserte ja salvestas plaate, mida eriti palju ei ostetud. 1969. aastal esines ta festivalil Toronto Peace, seejärel sõitis Inglismaale.

1970. aastad[muuda | muuda lähteteksti]

1971. aastal naasis Vincent tervise halvenedes Inglismaalt USA-sse. Pärast tulutut esinemist San Francisco Park Festivalil sõitis ta koju Los Angelesse, kus sattus Inter-Valley haiglasse New Hallis veritseva kõhukasvaja tõttu. Ta suri 1971. aasta 12. oktoobril maohaavandi rebenemise tagajärjel.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]