Friedrich Amelung

Allikas: Vikipeedia
Friedrich Amelung (umbes 1880)

Friedrich Ludwig Balthasar Amelung (23. märts (vkj. 11. märts) 1842 Rõika23. märts (vkj. 9. märts) 1909 Riia) oli baltisaksa tööstur, kultuuriloolane ja maletaja. Ta toimetas 1889–1901 maleajakirja "Baltische Schachblätter".

Friedrich Amelung oli pärit töösturite perekonnast. 18. sajandi lõpus olid tema esivanemad rännanud Saksamaalt Liivimaale. Tema vanaisa Carl Philipp Amelung (1769–1817) asutas 1792. aastal Põltsamaal Võisiku külas peegelklaasivabriku (Spiegel-Glas-Fabrik unter Woizek). Selleks rajati Võrtsjärvest põhja pool asuvale nõmmele Rõika (Katharina) peeglitehas ja Meleski (Lisette) klaasitehas. Sealt saadi klaasi valmistamiseks sobivat liiva. Ettevõtet nimetati alates 1808. aastast "Amelung und Sohn".

Friedrich Amelung sündis Meleskis. 1862–1864 õppis ta Tartu ülikoolis filosoofiat ja keemiat. 1864. aastal võttis ta perefirma juhtimise enda peale ning oli 1864–1879 ja 18851902 Rõika-Meleski peeglivabriku direktor. Vahepeal tegutses ta eraõpetlasena Tallinnas.

Friedrich Amelungi hauarist Kolga-Jaani kalmistul

Amelung avaldas kultuuriloolisi ning koha- ja kunstiajaloolisi kirjutisi (nt Revaler Alterthümer, Reval/Tallinn, 1884), milles käsitles peamiselt Tallinna keskaegseid kunstivarasid, mida analüüsis ka kunstiväärtuse seisukohtast.[1]

Ta oli 1898. aastal Balti maleliidu (saksa keeles Baltischer Schachbund) üks asutajaid ja ühtlasi 1898–1901 liidu esimene sekretär.[2] Ta toimetas 18891908 maleajakirja "Baltische Schachblätter".

Amelung on maetud Kolga-Jaani kalmistule.

Teoste valik[muuda | muuda lähteteksti]

  • Baltische Culturstudien aus den vier Jahrhunderten der Ordenszeit (1184–1561), Dorpat 1884 (Nachdruck: Hannover 1971) ISBN 3-7777-0944-1.
  • Baltischer kulturhistorischer Bilder-Atlas, Dorpat 1886–1887
  • Baltische Schachblätter, 8 Hefte (1889–1891; 1893; 1898; 1900–1901), Reprintausgabe, Publishing House Moravian Chess, Olomouc o. J. [2001]
  • Geschichte der Stadt und Landschaft Fellin von 1210 bis 1625 (1898)
  • „Das Endspiel von Thurm gegen Springer“, in: Deutsche Schachzeitung, 1900 (55), S. 1–5, 37–41, 101–105, 134–138, 198–202, 261–266.
  • „Das Endspiel von Thurm und Springer gegen die Dame“, in: Deutsche Schachzeitung, 1901 (56), S. 193–197, 225–229.
  • „Die Endspiele mit Qualitätsvortheil, insbesondere das Endspiel von Thurm und Läufer gegen Läufer und Springer“, in: Deutsche Schachzeitung, 1902 (57), S. 265–268, 297–300, 330–332.
  • „Zum Endspiel der Dame gegen Läufer und Springer“, in: Deutsches Wochenschach, 1903, S. 384.
  • (zusammen mit Arthur Gehlert) „Der älteste Londoner Schachzirkel in der St. Marinstraße“, in: Deutsches Wochenschach, 1904, S. 29.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Keevallik, Juta (1996). Eesti Arhitektuuri ja Kunsti Biograafiline Leksikon. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 26–27.
  2. Friedrich Amelung Eesti entsüklopeedia veebiversioonis (vaadatud 08.08.2015).