François Englert

Allikas: Vikipeedia

François Englert (sündinud 6. novembril 1932) on Belgia füüsikateoreetik.

Englert sündis Etterbeekis (üks Brüsseli linnaosadest) juudi perekonnas. Belgia natside okupatsiooni ajal elas ta oma juudi päritolu varjates erinevates lastekodudes kuni Belgia vabastati Ameerika vägede poolt.

1955. aastal lõpetas Engler Brüsseli Vabaülikooli elektrotehnika erialal. Seal sai ta 1959. aastal PhD kraadi füüsikas. Aastatel 1959–1961 töötas ta Cornelli ülikoolis, algul Robert Brouti assistendina ja seejärel dotsendina. Seejärel naasis Engler Brüsseli ülikooli, kus sai professoriks. 1980. aastal moodustas ta koos Robert Broutiga uurimisrühma. 1998. aastal sai Engler emeriitprofessoriks.

Alates 2011. aastast on ta külalisprofessor Chapmani ülikoolis Californias. Lisaks on ta aastast 1984 Tel Avivi ülikooli füüsika- ja astronoomiakolledži professor.

1964. aastal näitasid Braut ja Engler, et gabariidivektori bosonid võivad spontaanse sümmeetria purunemise käigus omandada nullist erineva massi. Lähtudes Goldstone'i teoreemi rakendamatusest väljade mõõtmisel, jõudis Peter Higgs samale tulemusele. Samal aastal avaldasid sel teemal artikli Gerald Guralnik, Carl Hagen ja Tom Kibble. Ajakirja Physical Review Letters korraldatud tseremoonial märgiti selle avastuse 50. aastapäeva tähistamiseks ära kõigi kolme artikli väärtus.

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1982. aastal pälvis Engler Franchi auhinna ja 1997. aastal osakeste füüsika ja suure energiafüüsika auhinna (koos Brouti ja Higgsiga) lühi- ja pikajärguliste interaktsioonide ühendamise põhimõtte väljatöötamise eest massiivsete vektorbosonite loomise kaudu.
  • 2004. aastal määrati talle Wolfi füüsikaauhind (koos Brouti ja Higgsiga)
  • 2010. aastal Sakurai auhind osakeste füüsikas (jagati Gerald Guralnicki, Carl Hageni, Tom Kibble'i, Peter Higgsi ja Robert Broutiga)
  • 2013. aastal Astuuria printsi auhind tehniliste ja teaduslike uuringute valdkondades koos Peter Higgsi ja CERNi instituudiga.
  • 2013. aasta juulis andis Belgia kuningas Albert II talle parunitiitli.
  • 2013. aastal anti talle ja Peter Higgsile Nobeli füüsikaauhind.