Fosforiit

Fosforiit Ülgase fosforiidi kaevandusest

Fosforiit on kivim, mis sisaldab suures koguses fosforit.

Enamasti on tegemist settekivimiga, ning kivimiks peetakse seda reeglina siis, kui selle P₂O₅ sisaldus on üle 15–20%.

Fosforiidilademed on tekkinud enamasti organismide mere põhja settinud jäänustest. Näiteks Eesti fosforiit on tekkinud lingulaatide kodadest. Lingulaadid olid lukuta brahhiopoodid, kes ehitavad oma koja apatiidist. Need olid karbisarnased loomad, kes elasid madalas šelfimeres.

Euroopa Liit on kuulutanud fosforiidi strateegiliseks tooraineks.

Fosforiit on tähtis maavara, mida leidub ka Eestis. Eestis seda 2023. aasta seisuga ei kaevandata.

Eesti fosforiit

 Pikemalt artiklis Eesti Fosforiit

Fosforiidivarud Eestis

Endine Ülgase fosforiidikaevandus

1920. aastate alguses ehitati Jõelähtme kihelkonda Ülgase asunduse juurde Ülgase fosforiidikaevandus, kus olid fosforiidi tootmiseks allmaakaevandus ja sorteerimistsehh. Toodangu väljaveoks kohandati Koljuotsa kalasadam. Kasuliku kihi paksus kaevanduses oli alla ühe meetri. Toodang sõltus nõudlusest ja oli kuni 10 000 tonni aastas. 1938. aasta märtsis sõlmiti leping Saksamaaga, mille kohaselt tuli Saksamaale tarnida kümne aasta jooksul 33-protsendise toimeainesisaldusega fosforiidikontsentraati P₂O₅ kuni 340 000 tonni aastas.

Ülgase tehnokompleks põles maha 5. detsembril 1938, mille järel kaevandus suleti. Ülgase kaeveõõned kujunesid koobastikuks ja on kaitse all kui nahkhiirte talvituspaik.

Eesti-Saksa lepingu realiseerimiseks rajati 1940. aastal uus fosforiiditööstus Maardusse, põhja poole Narva maanteed Kroodi oja paremale kaldale. Kaevanduse aastaseks võimsuseks projekteeriti 370 000 tonni kaevist, ehk 100 000 t kontsentraati (P₂O₅ = 33%). Maardu allmaakaevandus suleti 1965. aastal ja see täitus veega.

1954. aastal alustati fosforiidi kaevandamist karjääris. Maardla avati põhjapiiril, praegusest Kallavere linnaosast lõunas.

Vaata ka

• Fosforiidisõda
• Oobolusliivakivi
• Ülgase koopad
• Ülgase looduskaitseala