Fabian von Aderkas

Allikas: Vikipeedia
Aderkasi suguvõsa aadlivapp

Fabian von Aderkas (surnud hiljemalt 11. veebruaril 1682[1]) oli Liivimaa aadlikust Rootsi ratsaväeohvitser (kindralmajor) ja mõisnik.

Aderkaside suguvõsast põlvnenud Fabian von Aderkas sündis Liivimaa Bīsteri mõisniku ja Poola rittmeistri Jürgen von Aderkasi ja Margaretha von der Pahleni pojana.[2]

Fabian von Aderkasi on esmamainitud 1619. aastal, seoses läänistustega Soomes.[viide?]

1620. aastatel teenis ta Rootsi vägedes leitnandina Otto von Uexkülli kompaniis.[3]

1625. aastal sai Fabian von Aderkas rittmeistri auastme.[viide?]

15. juunil 1630 juhatas ta rittmeistri auastmes üht kompaniid värvatud kürassiire.[4]

1632–1633 teenis ta ooberst vabahärra Fredrik Stenbocki (1607–1652) Smålandi rügemendis ooberstleitnandi ja kompaniiülemana.[5][6] Osales Smålandi rügemendi koosseisus Lützeni lahingus ning viibis kuningas Gustav II Adolfi hukkumisel tõenäoliselt tema lähikonnas. Nimelt sai ooberst Stenbock lahingus ränga kuulihaava jalga ning kuningas võttis rügemendi juhtimise üle. Rootsi vägede paremal tiival Smålandi ratsanikke juhtinud kuningas hukkus aga seejärel lahingumöllus.[7]

6. märtsil 1633 on riigikantsler Axel Oxenstierna kirjutanud ooberstleitnant Fabian von Aderkasile.[8]

Veel 1654 oli ooberstleitnandi auastmes.[9]

Ülendati 1655. aastal oobersti auastmesse ning määrati Liivimaa aadlilipkonna ülemaks, millist ametit pidas ta 1660. aastani.[10] Rootsi-Poola sõja ajal toimunud Pärnu piiramise ajal sooritas 1658. aasta jaanuari lõpus 200 ratsaväelase eesotsas eduka väljatungi piiratud linnast ning sundis välihetman Vincenty Corvinus Gosiewski juhitud Leedu väed Pärnu alt taganema.[11]

Eduka tegutsemise eest Koknese (1656) ja Ērgļi (1657) piiramisel, Pärnu väljatungil ning Kuramaa väejuhi Johann Lübecki (Pime Valentin) vangistamisel, ülendati ta 1659. aastal kindralmajori auastmesse.[viide?]

Märtsis 1659 piiras ta oma 2000 sõduriga Aizpute kindlust ning võttis vangi kogu sealse garnisoni (300 meest, 9 lippu, 6 suurtükki).[viide?]

Fabian von Aderkasi on mainitud juba surnuna 11. veebruaril 1682 ning ta maeti sama aasta 9. aprillil 1683 Tallinna Niguliste kirikusse.[viide?]

Magnus Gabriel De la Gardie kirjakogus on säilinud mitmeid Fabian von Aderkasi saadetud kirju, mis võimaldavad kindlaks teha Aderkasi asukoha 14 aasta jooksul:[12]

  • märts 1655, Tallinn
  • mai 1656, Võnnu
  • oktoober 1656, Riia
  • jaanuar 1657, Võnnu
  • juuni 1657, Rouenborch
  • juuli, august 1657, Võnnu, Silke, Silkischen Vehr
  • november, detsember 1657, Pärnu
  • jaanuar 1658, Pärnu, Tallinn
  • august 1663, Tagavere
  • juuni 1666, Tallinn
  • september 1669, Tagavere

Valdused[muuda | muuda lähteteksti]

Fabian von Aderkasi on esmamainitud 1619. aastal, mil Gustav II Adolf läänistas talle Padesjoki ja Kuhmoise külad Soomes.[viide?]

Aderkasile kuulusid mitmed mõisad Eestis, Lätis ja Soomes, sealhulgas Salajõe mõis.

1646. aastal lasi ta ehitada Haapsalus Jaani ja Vee tänava ristil asuvale pastoraadi krundile kivimaja.[13]

5. juulil 1679 Tagaveres koostatud dokumendiga jättis Fabian von Aderkas oma pojale Otto Reinholdile maja Toompeal.[viide?]

Perekond[muuda | muuda lähteteksti]

Fabian von Aderkas oli abielus Anna von Tiesenhauseniga, kes oli Jumurda mõisniku Johann von Tiesenhauseni ja Anna von Krummesi tütar. Abielust sündisid:[2]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]