Euroopa Teadusnõukogu
Euroopa Teadusnõukogu (inglise keeles European Research Council, lühendatult ERC) on Euroopa Liidu teadust rahastav organisatsioon.[1] ERC asutati 2007. aastal Euroopa Komisjoni poolt Euroopa tippteaduse edendamiseks. Seda rahastatakse Euroopa Liidu teaduse ja tehnoloogiaarenduse raamprogrammide vahenditest.[2]
Kui seitsmendas teaduse ja tehnoloogiaarenduse raamprogrammis (2007–2013) oli ERC kogueelarve 7,5 miljardit eurot, siis kaheksandas teaduse ja innovatsiooni raamprogrammis ehk Horisont 2020-s (2014–2020) kasvas ERC eelarve 13,1 miljardi euroni. Käesolevas raamprogrammis "Euroopa Horisont" on ERC planeeritud eelarve üle 16 miljardi euro.
Euroopa Teadusnõukogu uurimistoetusi antakse välja avaliku konkursi korras kõikides teadusvaldkondades. Grandid eraldatakse uurimisrühma juhile ning tal on selle kasutamisel väga suur iseseisvus. Juhul, kui grandi saanud teadlane läheb ühest uurimisasutusest teise, võib ta uurimistoetuse endaga kaasa võtta (uurimistoetuse liikuvuse ehk inglise keeles money follows researcher printsiip). ERC grandid on rahaliselt mahult suured.
Seetõttu on ERC grantidele konkurss väga kõrge, edukuse määr (taotluste ja eraldatud grantide suhe) on keskeltläbi 12,5%. Uurimistoetuste mahu, suure konkurentsi ja rahvusvahelise hindamise, aga samuti grantide liikuvuse tõttu on ERC uurimistoetused ühed prestiižikamad teadusgrandid. Nende saajaid hinnatakse kõikjal kõrgelt ning neil on head väljavaated edasises teadlaskarjääris. Euroopa teadusnõukogu grandihoidjatest on 6 teadlast saanud hiljem Nobeli auhinna.
Euroopa teadusnõukogu loodud grandisüsteemi on kasutanud mitu riiki (nt Poola ja Eesti) mudelina enda uurimistoetuste süsteemi ülesehitamiseks või moderniseerimiseks. Eesti teadusagentuuris 2016. aastal välja töötatud grandikontseptsiooni [3] üheks eeskujuks oli ERC grantide süsteem (suunatus teadlaskarjääri eri astmetel olevatele teadlastele, fikseeritud grandimahud). Samuti tugineb ETAGi 2019 käivitatav arendusgrant ERC teostatavuse analüüsi toetuse (Proof of Concept) eeskujule.
Granditüübid[muuda | muuda lähteteksti]
Euroopa teadusagentuuri grante on neli tüüpi, neist mahult põhiosa moodustavad kolm teadlaskarjääri eri astmetele suunatud granditüüpi, mille kestvus on kuni 5 aastat ning eri teadusvaldkondade koostööle suunatud nn sünergiagrant.[4]
- Alustava teadlase grant (Starting grant) on suunatud iseseisvat teadlaskarjääri alustavatele talendikatele teadlastele, kellel on lootust areneda tugevate teadusrühma juhiks ja kelle doktoritöö kaitsmisest on möödunud 2–7 aastat. Grandi maksimaalne suurus on kuni 1,5 mln eurot (pluss kuni 1 mln eurot suure infrastruktuuri kuludeks või kolimiskuludeks, kui teadlane asub Euroopasse mujalt maailmast) ja see antakse viieks aastaks.
- Väljakujunenud teadlase grant (Consolidator grant) on suunatud oma karjääri arengus iseseisvat tugevat uurimisrühma või oma uurimisprogrammi ülesehitavale teadlasele, kellel on doktoritöö kaitsmisest möödunud 7–12 aastat. Grandi maksimaalne suurus on kuni 2 (pluss 1) mln eurot.
- Kogenud teadlase grant (Advanced grant) on suunatud oma valdkonnas end juba tõestanud teadusliidritele, kellel on ette näidata vähemalt 10 aastane suurepäraste tulemustega teadlaskarjäär. Grandi suurus on kuni 2,5 (pluss 1,0) mln eurot.
- Sünergia grandid (Synergy grant) on mõeldud selliste ambitsioonikate teadusküsimustega tegelemiseks, mis nõuavad kahe kuni nelja tippteadlase koordineeritud koostööd. Grandi suurus on kuni 10 mln eurot (pluss 4 mln eurot) ja see antakse kuueks aastaks.
Lisaks neljale põhitüübile annab ERC välja erilist tüüpi teostatavuse analüüsi toetusi (Proof of concept grants – lühendatult PoC), mida saavad taotleda vaid varem ERC põhigrante saanud teadlased selleks, et eelnevates grandiprojektides saadud teadustulemusi edasi arendada praktiliste turulähedasemete ideedeni. PoC antakse 18 kuuks ja selle suurus on 150 000 eurot.
Eesti ja ERC grandid[muuda | muuda lähteteksti]
Eestis töötavatest teadlastest on Euroopa Teadusnõukogu grandid saanud:[5]
- Lauri Mälksoo, alustava teadlase grant, 2009–2014
- Lassi Juhani Päivärintä, kogenud teadlase grant, 2011–2016
- Tambet Teesalu, alustava teadlase grant, 2012–2016
- Ülo Niinemets, kogenud teadlase grant, 2013–2018
- Mart Loog, väljakujunenud teadlase grant, 2015–2020
- Tambet Teesalu, teostatavuse analüüsi toetus, 2018–2019
- Liisi Keedus, alustava teadlase grant, 2018–2023
- Vasilis Kostakis, alustava teadlase grant, 2019–2022
- Dominique Unruh, väljakujunenud teadlase grant, 2019–2024
- Marlon Dumas, kogenud teadlasse grant, 2019–2024
- Eneken Laanes, alustava teadlase grant, 2020–2024
- Girsh Blumberg, kogenud teadlase grant, 2021–2025
- Marina Semtšenko, alustava teadlase grant, 2022–2027
- Ülo Mander, kogenud teadlase grant, 2023-2028
- Hedvig Tamman, alustava teadlase grant, 2023-2028
- Uku Vainik, alustava teadlase grant, 2023-2028[6][7]
Vähemalt kaheksa eesti päritolu teadlast on saanud ERC grandi mujal Euroopas töötamiseks: Arri Priimägi, Edith Elkind, Jaan-Olle Andressoo, Renata Sõukand, Jelena Klinovaja, Tiina Roose, Toomas Kivisild, Anneli Albi.
Euroopa teadusnõukogu juhtimine ja otsustusprotsess[muuda | muuda lähteteksti]
ERC-d juhib teadusnõukogu (Scientific Council), mis koosneb 20 väljapaistvast Euroopa teadlasest.[8] Teadusnõukogu liikmed nimetab Euroopa Komisjon spetsiaalselt moodustatud otsingukomitee ettepanekul. Nii otsingukomitee kui ka teadusnõukogu kandidaatide esitamise õigus on Euroopa Liidu liikmesmaade teadlasi ja teadusasutusi esindavatel organisatsioonidel. Teadusnõukogu juhib ERC president ja kolm enda liikmete seast valitud asepresidenti.
Aastatel 2015–2016 oli üks asepresidente Helsingi Ülikooli molekulaarbioloogia professor ja Eesti Teaduste Akadeemia liige Mart Saarma.
Teadusnõukogu tööd aitab korraldada Brüsselis asuv ERC agentuur (European Research Council Executive Agency – ERCEA), kus töötab umbes 500 inimest.[9]
ERC granditaotluste hindamine toimub kolmes teadusvaldkonnas valdkondlike paneelide abil. Paneelide liikmed valitakse Teadusnõukogu soovitusel väljapaistvate teadlaste hulgast. Igal aastal rahastatakse ligi 400 alustava teadlase, 300 väljakujunenud teadlase, 150 kogenud teadlase ja 50 sünergia granti ning ligikaudu 150 teostatavuse analüüsi toetust.
ERC kontaktpunkt Eestis[muuda | muuda lähteteksti]
Eestis on ERC kontaktpunktiks, kust saab informatsiooni ja nõu ERC grante puudutavates küsimustes, Eesti Teadusagentuur.[10]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Euroopa Teadusnõukogu Euroopa Nõukogu koduleht (vaadatud 13.02.2019)
- ↑ Euroopa Teadusnõukogu on EL teaduse ja innovatsiooni raamprogrammi osa(vaadatud 04.08.2023)
- ↑ Uurimistoetuste ja baasfinantseerimise uus kontseptsioon teadus- ja arendustegevuse rahastamise süsteemis (vaadatud 13.02.2019)
- ↑ Euroopa teadusnõukogu granditüübid (vaadatud 04.08.2023)
- ↑ Euroopa Teadusnõukogu grandi saanud teadlased (vaadatud 04.08.2023)
- ↑ Harrik, Airika (5. september 2023). "Eesti teadlane otsib miljonigrandi toel kaalulangetuse ja käitumise seoseid". Novaator. Vaadatud 09.09.2023.
- ↑ European Research Council (5. september 2023). "ERC Starting Grants 2023" (PDF). Vaadatud 09.09.2023.
- ↑ Euroopa Teadusnõukogu teadusnõukogu ja president (vaadatud 04.08.2023)
- ↑ ERC agentuur(vaadatud 04.08.2023)
- ↑ Eesti teadusagentuuri välisteaduskoostöö kontaktid (vaadatud 04.08.2023)