Eriphyle
Eriphyle (vanakreeka keeles Ἐριφύλη) oli vanakreeka mütoloogias Argose printsess, Argose kuninga Talaose tütar ja Adrastose õde. Väidetavalt oli neil veel viis venda Aristomachos, Hippomedon, Mekistos, Parthenopaios ja Pronax ning kaks õde Astynome ja Metidike.
Eriphyle oli Amphiaraose naine ning Alkmaioni ja Amphilochose ema.
Amphiaraosel oli võime tulevikku ennustada. Nõnda nägi ta ette, et sõjakäik Seitse Teeba vastu lõpeb täieliku lüüasaamisega. Seepärast keeldus ta, kui ta naisevend kuningas Adrastos teda sõtta kutsus. See polnud tal esimene kord Adrastosega riidu minna. Esimesel korral oli Eriphyle nad lepitanud, ja pärast seda vandusid mõlemad, et kui nad veel kunagi omavahel tülitsema peaksid, siis otsustab Eriphyle, kummal on õigus. Sõjakäigu organiseerija, Teeba õigusjärgne kuningas Polyneikes võitis Eriphyle soosingu sellega, et kinkis talle oma esiema Harmonia kaelakee, ning naine saatis Amphiaraose sõtta. Amphiaraos pidi minema, ent palus poegi, et kui ta peaks surma saama, maksaksid nad emale kätte.
Zeus rebestas välgunoolega maa, mis neelas Amphiaraose koos kaarikuga hetkel, mil Periklymenos teda surmata tahtis. Sõjas said surma ka Eriphyle vennad Hippomedon ja Parthenopaios.
Alkmaion tappis oma ema, nagu oli isale tõotanud. Enne surma needis ema ta ära, soovides, et Alkmaion mitte ühelgi olemasoleval maal rahu ei saaks.
See soov täitus, aga mitte kohe. Alkmaion asus elama Arkaadiasse, mille kuningas Phegeos andis talle naiseks oma tütre. Siis saabusid erinnüsed, kes Alkmaionit lakkamatult jälitasid ega lasknud tal elada. Alkmaion küsis nõu Delfi oraaklilt, kes ütles, et erinnüsed on karistuseks ematapmise eest ja et Alkmaion peab elama asuma mõnele sellisele maale, mida needmise ajal veel olemas ei olnud. Alkmaion leidis Aitoolia ja Akarnaania piirijõe Acheloosi jõe deltast äsjamoodustunud saare ja kolis sinna. Seni, kuni ta saarel asus, ei tülitanud erinnüsed teda, ent tema abielu niisugune pealesunnitud elustiil hävitas ja põhjustas kaudselt ka Alkmaioni surma.