Erich von Falkenhayn

Erich von Falkenhayn
Erich von Falkenhayn
	Erich von Falkenhayn, 1913
Täisnimi	Erich Georg Anton von Falkenhayn
Sündinud	11. september 1861; Burg Belchau, Preisi provints, Preisi kuningriik
Surnud	8. aprill 1922 (60-aastaselt); Potsdam, Brandenburgi provints, Weimari vabariik
Truudusvanne	Saksa keisririik; Osmanite riik;
Teenistus	Saksa keiserlik armee; Osmanite armee;
Teenistusaeg	1880–1922 (Saksa armees); 1917–18 (Osmanite armees);
Auaste	Jalaväekindral (Saksa armees); Välimarssal (Osmanite armees);
Juhtinud	Saksa kindralstaap; 9. armee (Saksa armee); Väegrupp Yildirim (Osmanite armee); 10. armee (Saksa armee);
Sõjad/lahingud	Bokserite ülestõus; Esimene maailmasõda;
Autasud	Pour le Mérite tammelehtedega; Musta Kotka orden; Veel...;
Abikaasa	Ida Selkmann

Erich Georg Sebastian Anton von Falkenhayn (11. september 1861 – 8. aprill 1922) oli Preisi päritolu Saksa keisririigi jalaväekindral, kes oli Esimeses maailmasõja ajal 1914. aasta septembrist kuni 29. augustini 1916 Saksa kindralstaabi ülem.

7. juunist 1913 kuni 21. jaanuarini 1915 teenis ta Preisi sõjaministrina keiser Wilhelm II ja riigikantsler Theobald von Bethmann Hollwegi all.

Kindralstaabi juhi koha võttis ta üle Helmuth von Moltke nooremalt, kelle juhitud sissetung Prantsusmaale oli takerdunud pärast 1914. aasta septembri alul peetud Esimest Marne'i lahingut, mille sakslased kaotasid. Falkenhayn uskus, et sõja võitmisel on võtmetähtsus läänerindel Prantsusmaal, kus Saksamaa pidi kaitsepositsioone säilitades vastased välja kurnama. Ta oli vastu välimarssal Paul von Hindenburgi ja kindral Erich Ludendorffi plaanile korraldada pealetung idarindel, pidades rinnet perspektiivituks, keskendudes prantslaste vastu suunatud ründeoperatsiooni kavandamisele Verduni all, mis algas 21. veebruaril. Kuid kestnud edutu lahingu järel tagandas keiser Falkenhayni augustikuus ametist, määrates kindralstaabi uueks ülemaks aggressiivsemat strateegiat pooldava Hindenburgi.^[1]

Kindralstaabist lahkumise järel võttis ta 6. septembril 1916 üle Transilvaanias paiknenud 9. armee ja viis selle augustis koos Dobruja kaudu ründavate August von Mackenseni vägedega edukale ühispealetungile Rumeenia vastu.9. juulil 1917 määrati ta Osmanite riigi relvajõudude 6. ja 7. armeest koosneva väegrupp Yldrimi komandöriks ning anti Osmanite maaväe välimarssali auaste. Siiski ei õnnestunud tal Siinani ja Palestiina kampaania käigus vältida Jeruusalemma vallutamist Briti kindrali Edmund Allenby juhtiud Egiptuse ekspeditsioonivägede poolt 1917. aasta detsembris, mistõttu sai 1918. aastal väegrupi uueks juhatajaks Otto Liman von Sanders. 1918. aasta veebruaris sai temast idarindel võidelnud 10. armee ülem. Kui armee 1919. aasta veebruaris laiali saadeti, läks Falkenhayn erru.

Pärast armeekarjääri lõppu kirjutas ta mitmeid raamatuid, sh autobiograafia ja mitmeid sõjandusalaseid teoseid. Ta suri 1922. aasta aprillis Potsdami lähedal Lindstedti lossis.

Autasud ja ordenid[muuda | muuda lähteteksti]

Preisimaa
- Musta Kotka ordu rüütel (12. mai 1915)^[2]
- Pour le Mérite (16. veebruar 1915), koos Tammelehtedega (3. juunil 1915)
- Raudrist (1914), 1. ja 2. klass
Braunschweigi hertsogkond: Heinrich Lõvi Kojaordu komandör (2. klass; 1906)^[3]
Badeni suurhertsogkond: Zähringeri Lõvi Ordu]] komandör (2. klass; 1907)^[4]
Baieri kuningriik
- Max Jospehi Sõjalise Ordu komandör (26. juuni 1915)
- Sõjaliste teenete ordeni Rüütli Suurrist koos Mõõkadega
Saksimaa kuningriik
Alberti Ordu komandör (1. klass koos Mõõkadega)
- Püha Heinrichi Sõjalise Ordu rüütel
Austria-Ungari
- Leopoldi keiserliku ordeni Suurrist (1914)^[5]
- Püha Stefanuse Kuningliku Ungari Ordeni Suurrist (1915)^[6]
- Kuldne Sõjaliste Teenete Medal "Signum Laudis" (11. oktoober 1916)
Ernestiinide hertsogkonnad: Saksi-Ernestiini Kojaordu rüütel (1. klass)

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

↑ "Erich von Falkenhayn |World War I, Prussian Army, Chief of Staff | Britannica". Encyclopædia Britannica (inglise). Vaadatud 12. veebruar 2024.
↑ https://www.nytimes.com/1915/05/13/archives/kaiser-rewards-falkenhayn.html?searchResultPosition=3
↑ "Hof- und Staatshandbuch des Herzogtums Braunschweig für das Jahr 1908". (1908). - Hof- und Staatshandbuch des Herzogtums Braunschweig (Vol. 1908). Meyer, lk 17.
↑ "Großherzogliche Orden" – Hof- und Staats-Handbuch des Großherzogtum Baden (Vol. 1910), lk 202.
↑ "Ritter-Orden: Oesterreichsch-kaiserlicher Leopold-orden" – Hof- und Staatshandbuch der Österreichisch-Ungarischen Monarchie (Vol. 1918), lk 75.
↑ "Ritter-Orden: Königlich-ungarischer St. Stephan-orden" – Hof- und Staatshandbuch der Österreichisch-Ungarischen Monarchie (Vol. 1918), lk 56.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Erich von Falkenhayn – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis

[1] "Erich von Falkenhayn |World War I, Prussian Army, Chief of Staff | Britannica". Encyclopædia Britannica (inglise). Vaadatud 12. veebruar 2024.

[2] ttps://www.nytimes.com/1915/05/13/archives/kaiser-rewards-falkenhayn.html?searchResultPosition=3

[3] "Hof- und Staatshandbuch des Herzogtums Braunschweig für das Jahr 1908". (1908). - Hof- und Staatshandbuch des Herzogtums Braunschweig (Vol. 1908). Meyer, lk 17.

[4] "Großherzogliche Orden" – Hof- und Staats-Handbuch des Großherzogtum Baden (Vol. 1910), lk 202.

[5] "Ritter-Orden: Oesterreichsch-kaiserlicher Leopold-orden" – Hof- und Staatshandbuch der Österreichisch-Ungarischen Monarchie (Vol. 1918), lk 75.

[6] "Ritter-Orden: Königlich-ungarischer St. Stephan-orden" – Hof- und Staatshandbuch der Österreichisch-Ungarischen Monarchie (Vol. 1918), lk 56.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]