Erasmuse programm

Allikas: Vikipeedia
Erasmuse programmi voldik Augsburgis, Tartu ülikooli pildiga kaanel 2019. aastal.

Erasmuse programm (inglise keeles Erasmus Programme) on Euroopa Liidu õpilasvahetuse programm, mis loodi 1987. aastal.[1] Nimi ERASMUS on akronüüm programmi pikemast ingliskeelsest nimetusest European Community Action Scheme for the Mobility of University Students.[2] Programmi eelarve aastas on umbes 26,2 miljardit eurot.

1987. aastal alustati programmi täitmist 11 tolleaegse Euroopa Liidu liikmesriigiga. 2019. aasta seisuga on osalevaid riike 35 ning lisaks kümneid partnerriike väljaspool Euroopat. Kokku on Erasmuse programmis osalenud üle 4 miljoni üliõpilase.[1][3][4]

Programm on nime saanud filosoofi, teoloogi, humanisti ja dogmatismivastase Rotterdami Erasmuse (14651536) järgi. Erasmus elas ja töötas mitmel pool Euroopas, soovides saada teadmisi ja kogemusi, mida suudab anda vaid kontakt eri maade ja rahvastega. Ta jättis kogu oma vara Baseli ülikoolile, saades sellega õpirändestipendiumide algatajaks.[2]

Programmi algus ja ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Algus ja eesmärgid[muuda | muuda lähteteksti]

Erasmuse programm loodi Euroopa Nõukogu otsusega 15. juunil 1987. Programmi loomisel võeti eeskujuks Euroopa esimene haridusprogramm Joint Study Programmes (19761986), kus kõrghariduse vallas oli programmi põhieesmärk kõrgkoolide koostöö, ühisõppekavade arendamine ja tingimuste loomine üliõpilaste mobiilsuseks. Erasmuse programmi eesmärgiks oli arendada koostöövõrgustike kaudu kõrgkoolide koostööd, toetada rahaliselt mobiilsusskeeme ning parandada välisriigis sooritatud õpingute ja kvalifikatsioonide akadeemilist tunnustamist.

Erasmuse programm pani aluse Euroopa ainepunktide ülekandmise süsteemi ECTS (European Credit Transfer System) arengule.[1] ECTS on Euroopa viis teha hariduse mõistet ja õppimist rohkem arusaadavaks. Euroopa ainepunktide arv sõltub sellest, kui palju aega tudeng aine õppimiseks kulutas. Süsteemi ECTS abil on tudengitel lihtsam riigi ülikooli õppima minna, kursusi läbida ja endale sobivat tunniplaani kokku panna.

Katusprogrammid[muuda | muuda lähteteksti]

Aastate jooksul on Erasmuse programm kuulunud mitme katusprogrammi alla: Socrates 19952006 ja Euroopa elukestva õppe programm 20062014. Socratese aegadel said lisaks üliõpilaste mobiilsusele tähtsaks ka õppejõudude vahetus ja õppekavade arendusprojektid. Euroopa elukestva õppe programmi alla kuuludes sai võimalikuks saata oma üliõpilasi praktikale ning kõrgkooli personali koolitustele välisriikidesse. Ühtlasi tekkis võimalus kutsuda välisspetsialiste ja erialaeksperte koolitama oma kõrgkooli ning arendada mitmekülgset koostööd nii partnerkõrgkoolide kui ka ettevõtetega.[1] Aastal 2014 Euroopa Liit tegi ühise programmi, mis on seotud hariduse-, õppimise-, noorte- ja sportiga. Aastatel 20142021 osales programmides 14 miljonit inimest eri vanuses.

Erasmus+[muuda | muuda lähteteksti]

Erasmuse programm oli ülemaailmselt tuntum kui teised programmid. 2014. aastal pandi programmi nimeks Erasmus+. Uue nimetuse eesmärk on näidata, et programm arendab ja toetab paljusid sektoreid, mitte ainult kõrgharidust. Erasmus+ vaatab rohkem väljaspoole Euroopa Liitu ning näitab, et noortehariduse ja spordi mobiilsus on rohkem arenenud.[5]

Ühise katuse alla viidi senised koostööprogrammid “Euroopa elukestva õppe programm”, “Euroopa Noored” ja Euroopa komisjoni rahvusvahelised kõrgharidusprogrammid ja spordiprogramm.[6]

Võimalused[muuda | muuda lähteteksti]

Aastatel 2021-2027 toimuval programmiperioodil pööratakse tähelepanu sotsiaalsele kaasatusele, rohe- ja digipöördele ja sellele, kuidas toetada noorte initsiatiivi osaleda demokraatias. Programmi abil toetatakse Euroopa sotsiaalõiguste sammast, rakendatakse Euroopa Liidu noortestrateegiat ja edendatakse spordis Euroopa sporti. Programm annab mitu erinevat võimalust eri sektorites, mille abil arendatakse noortepoliitika ja noorsootöö kvaliteeti. Rahastust saavad taotleda sihtasutused, koolid, noortekeskused, ettevõtted ja ka noortegrupid.[7]

Noorteprojektid[muuda | muuda lähteteksti]

Noorteprojektid pakuvad osalemiseks võimalust 13–30-aastastele noortele. Erasmus+ pakub võimalust kahes valdkonnas: noortevahetus ja noorte osalusprojekt.

Noortevahetuse raames kohtuvad Euroopa riikide noored omavahel, et käsitleda olulisi teemasid ning saada ja jagada omavahel õppemeetodeid. Noortevahetuste kestus, toimumise koht ja teema on kogu aeg erinevad ja sõltuvad projektist. Tegevusprogramm kestab tavaliselt 5-21 päeva. Noortevahetuse eesmärgiks on kõigepealt noorte eneseareng, kultuuridevaheline õppimine ja sotsiaalselt oluliste teemade käsitlemine mitteformaalse õppimise ja uute teadmiste saamise kaudu.[8]

Noorte osalusprojekt pakub noortele võimalust olulistel teemadel kaasa rääkida ning ka edaspidi mõjutada oluliste otsuste tegemist. Projekt toetab Euroopa kodanike sotsiaalaktiivsust, leidlikkust ja initsiatiivi. Osalusprojektid on nii riigisisesed kui ka rahvusvahelised.[9]

Noorsootööprojektid[muuda | muuda lähteteksti]

Noorsootöö projektid on mõeldud noorsootöötajatele. Erasmus+ pakub kolme projekti:

Noorsootöötajate õpiränne – toetab noorsootöötaja erialast arengut eri õppeviiside kaudu (näiteks koolitused ja seminarid). Noorsootöötajatele pakutakse võimalust osaleda töövarjuna välisriigi noorsootöö organisatsioonides, koolides ja ülikoolides.[10]

Suuremahuline koostööprojekt – võimalus arendada noortevaldkonnas tehtava töö kvaliteeti ning ka muuta noorte poliitika tegemist intensiivsemaks. Koostööprojektides saavad osaleda omavalitsused, noorteorganisatsioonid ja noorsootöö asutused. Programmidest saavad osa võtta partnerina ka ettevõtted ja koolid. Koostööprojektide kestus on peamiselt 12-36 kuud.[11]

Väikeprojekt – arendatakse noortevaldkonna kvaliteeti ning ka kujundatakse projektiideid enda vajaduste järgi. Võrreldes suuremahuliste koostööprojektidega toimuvad tegevused väiksemas mahus, aga ühise eesmärgiga.

Keskkond ja võistlus kliimamuutuste vastu[muuda | muuda lähteteksti]

Euroopa Liidu üks põhiprioriteet on kliimamuutuse strateegia. Strateegia tähendab seda, et kõik koolid, ülikoolid ning ka koolitusasutused mängivad suurt rolli kliimamuutustes. Noored igas vanuses peavad saama informatsiooni kliimakriisi ja ka selle kestlikkuse kohta, et 2050. aastaks oleks saavutanud kliimaneutraalsus. Selleks kasutab haridus nii formaalset kui ka mitteformaalset õppimist, et noored oleksid teadlikud rohepöörde tähtsusest. Erasmus+ võtab osa rohepöörde programmist nii Euroopa Liidus kui ka väljaspool, sest see pakub koolitusvõimalusi keskkonnasõbralikes valdkondades, arendab ja pakub karjäärivõimalusi.[12]

Programm keskendub CO2-neutraalsuse edendamisele säästva transpordi ja keskkonnateadliku käitumise kaudu. Erasmus+ prioriteedid on projektid, mis aitavad muuta inimeste käitumist ja väärtusi koolituse, hariduse, spordi ja noorte tegevuste kaudu. Samuti tegeleb Erasmus+ roheliste tavade olulisuse ja keskkonnateadlikkuse projektidega. Mitmed platvormid, nagu näiteks EPALE ja Euroopa koolihariduse platvorm, toetavad keskkonnasõbralikku poliitikat. Erasmus+ mängib olulist rolli, et 2050. aastaks kliimaneutraalsus saavutada.[12]

Tulemused[muuda | muuda lähteteksti]

Erasmuse programm on kõige populaarsem haridusprogramm Euroopa Liidus. Aastal 2013 osales programmis 3 miljonit tudengit ja nende stipendium oli kuus kuni 274 eurot. Euroopa uuringud näitasid, et tudengid, kes õppivad Euroopa ülikoolides, kolmekordistavad enda tõenäosust õppida pärast programmi lõppu välismaal. Erasmus+ 2021. aasta õpirände hariduse eelarve oli 311,4 miljonit eurot.

Erasmuse programm Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti liitus Erasmuse õpirändeprogrammiga 1998. aastal ning esimesed üliõpilased osalesid üliõpilasvahetuses 1999/2000. õppeaasta sügisel.[1]

Eestis korraldas Erasmuse programmiga seonduvat kuni 2020. aastani Sihtasutus Archimedes. Alates 2020. aasta lõpust tegeleb Erasmuse programmi küsimustega Haridus- ja Noorteamet. Erasmus+ programmi 2021. aasta Eesti õpirände eelarve oli 13,1 miljonit eurot. Erasmus+ statistika järgi tulid Eestisse 2021. aastal õppima 4508 tudengit ja 1563 noorsootöötajat.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Kaelep, T. Maiste, K. Treier, K. (2013). "Erasmuse üliõpilaste kogemused ja hinnangud oma mobiilsusperioodile 2007/2008 – 2010/2011 programmis osalenud Eesti üliõpilaste näitel" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 13.04.2016. Vaadatud 13.12.2018.{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  2. 2,0 2,1 "History of the ERASMUS Programme". Originaali arhiivikoopia seisuga 4. aprill 2013. Vaadatud 13.11.2018.
  3. "Erasmus+ Factsheets". 2017. Vaadatud 13.12.2018.
  4. "Erasmus+ Who can take part?". Vaadatud 13.12.2018.
  5. Европейская программа erasmus: Основные этапы и итоги развития (1987-2017)[alaline kõdulink]. (б. д.). Vaadatud 10.10.2023
  6. "Erasmus+ Programmi tutvustus". Vaadatud 18.12.2018.
  7. Erasmus to Erasmus+: History, funding and future | Erasmus+. (б. д.). https://erasmus-plus.ec.europa.eu/about-erasmus/history-funding-and-future. Vaadatud 10.10.2003
  8. Noorteagentuur, S. A. (б. д.-c). Noortevahetus. Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse agentuuri noorteprogrammide keskus. Vaadatud 10.10.2003
  9. Noorteagentuur, S. A. (б. д.-b). Noorte osalusprojekt. Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse agentuuri noorteprogrammide keskus. https://euroopanoored.eu/taotlemine/erasmus/noorteprojektid/osalusprojekt/. Vaadatud 10.10.2003
  10. Noorteagentuur, S. A. (б. д.-a). Noorsootööprojektid. Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse agentuuri noorteprogrammide keskus. Vaadatud 08.10.2023
  11. Noorteagentuur, S. A. (б. д.-d). Suuremahuline koostööprojekt. Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse agentuuri noorteprogrammide keskus. Vaadatud 08.10.2023
  12. 12,0 12,1 Programmi „Erasmus+“ prioriteedid | Erasmus+. (б. д.). Vaadatud 08.10.2023

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]