Elektroenergeetika

Allikas: Vikipeedia

Elektroenergeetika on energeetika haru, mis tegeleb elektrienergia tootmise, ülekandmise, jaotamise ja kasutamisega.

Elektrienergiat toodetakse elektrijaamades, kantakse üle elektriliinide kaudu ja jaotatakse elektrivõrkude ning alajaamade abil elektritarbijatele.

Elektrijaamades muundatakse elektrienergiaks peamiselt kütuste põletamisel saadavat soojust (vt soojusenergeetika), vee potentsiaalsed energiat (hüdroenergeetika), tuuleenergiat (tuuleenergeetika), päikeseenergiat (päikeseenergeetika) ja tuumaenergiat.

Eri liiki allikate energiat muundatakse elektrienergiaks sellepärast, et seda on suhteliselt kerge üle kanda (ka kauge maa taha) ja jaotada ning tarbijatel muundada mõnda teist liiki energiaks (mehaaniliseks energiaks, soojuseks, valguseks, keemiliseks energiaks jne).

Esimesed ettevõtete elektrijaamad rajati 1870. aastail (peamiselt kaarlampide toiteks). Üldtarbijaile mõeldud elektrijaamu hakati ehitama 1880. aastail pärast hõõglambi leiutamist (1879). Juba sajandivahetuseks loodi esimesed energiasüsteemid.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]