Eeterlikud õlid
Eeterlikud õlid on taimedes esinevad õlikad (hüdrofoobsed) vedelikud, mida iseloomustab suhteliselt kerge lenduvus; molekulis sisaldub 8–15 süsiniku aatomit: ...C8...C15...
Taimedes esinevad eeterlikud õlid teatud ühendite komplektina väga väikestes kogustes, andes taimele iseloomuliku lõhna; sellesse ainete klassi kuulub hulk taimedes esinevaid lõhnaaineid.
Mõiste "eeterlikud õlid" hõlmab suurt hulka ühendeid (enamasti terpenoide, aga ka aromaatseid ühendeid jm) nende looduslikust materjalist, reeglina taimedest, saamise meetodi alusel. Eeterlikud õlid eraldatakse taimmaterjalist veeaurudestillatsioonil, harvem ka ekstraktsioonil orgaaniliste solventidega.
Mitmetele eeterlike õlide klassi kuuluvatele väärtuslikele ühenditele on välja töötatud ka keemilise sünteesi meetodid, näiteks terpenoidide klassi kuuluvad alkoholid, aldehüüdid ja estrid. Mitmed neist on ka lähteaineks edasisele sünteesile.
Omadused[muuda | muuda lähteteksti]
Keemiliselt on valdav osa eeterlike õlide komponentidest terpenoidide klassi kuuluvad orgaanilised ühendid, mille molekulis sisaldub isopreeni (C5H8) molekulile vastavaid viit süsiniku aatomit ja kaksiksidet sisaldavaid lülisid; need on mono- (C10) või seskviterpenoidid (C15), mis võivad olla funktsionaalrühmadega modifitseeritud mitmel viisil. Kõige sagedamini esinevad hapnikuaatomit sisaldavad rühmad: hüdroksüül-, okso- või alkoksürühmad.
Eeterlikud õlid on enamasti värvitud või kollakad õlikad veest kergemad vedelikud, millel on alati iseloomulik intensiivne lõhn. Üksikkomponentide keemistemperatuur jääb vahemikku 150–350 °C. Eeterlikud õlid segunevad mittepolaarsete solventide ja rasvadega, lahustuvad etanoolis, kuid vees väga vähe.
Saamine[muuda | muuda lähteteksti]
Taimsest materjalist eeterlike õlide eraldamiseks on mitu viisi:
- pressimine – kaasa tuleb ka mitmesuguseid lisandeid, kuid ei toimu komponentide lagunemist;
- ekstraktsioon – kaasa tuleb ka mitmesuguseid lisandeid, kuid ei toimu komponentide lagunemist;
- veeaurudestillatsioon – sobib paljudel juhtudel, ei toimu komponentide lagunemist; tööstuses rakendatakse mitmeid variatsioone;
- samaaegne destillatsioon-ekstraktsioon – sobib õlide segu koostise uurimiseks;
- anfleraaž – eeterlikud õlid seotakse sorbentidega (rasvad, aktiivsüsi); kasutatakse põhiliselt värsketest õitest kallihinnaliste lõhnaainete saamiseks.