Eduard Hau

Allikas: Vikipeedia
"Arsenali galerii" (akvarell, 1880)

Eduard Hau (28. juuli 1807 Tallinn3. jaanuar 1888 Tartu) oli baltisaksa maalikunstnik ja graafik.

Eduard Hau sai algõpetuse kunstnikust isa Johannes Hau juures Tallinnas. Aastast 1830 õppis paar aastat Dresdeni Kunstiakadeemias. 1836 läks Tartusse ja alustas oma suurt professorite portreede sarja (Sammlung von Portraits der Professoren an der Kaiserlichen Universität zu Dorpat seit dem Jahre 1837 nach dem Leben und auf Stein gezeichnet von E. Hau), mis trükiti 1837–39 Georg Friedrich Schlateri litograafiatöökojas (kokku 6 vihku 30 portreega). 1839 lahkus Tartust, arvatavasti suundus peatselt Peterburi, 1854 sai akadeemikuks. Tegutses seal esialgu peamiselt portretisti, hiljem interjöörimaalijana, jäädvustades akvarellis keiserlike paleede sisevaateid Peterburis ja selle ümbruses.[1]

Põhiliselt on Hau tuntud Moskva, Peterburi ja Gattšina kuulsate ehitiste sisevaadetest tehtud akvarellide järgi. Üldiselt on need tehtud keisripere tellimusel. On teada ka üksikuid tema maalitud portreid. Moskvas joonistas ta Suurt Kremli lossi ja Nikolai lossi, Peterburis Miikaeli lossi, Talvepaleed ja Ermitaaži, Gattšinas Gattšina paleed.

Hau akvarellid tubade sisustusest on valmistatud suure meisterlikkusega: perspektiiv on täpselt paigas ja detailid on joonistatud väga üksikasjalikult.

Gattšinasse läks Hau esimest korda 1862 selleks, et teha akvarellid Nikolai I ja Aleksander II kabinettidest. Ta jätkas tööd lossis kuni 1880. aastani. Gattšinas lõi ta 59 akvarelli, millest osa hoiti kuni 1920. aastateni lossi kunstikogus ja alles siis anti üle Ermitaažile. Gattšina akvarellid on hindamatu väärtusega sellepärast, et Teise maailmasõja ajal põletasid taganevad sakslased lossi maani maha. Loss taastati suures osas Hau akvarellide põhjal.

Eduard Hau oli Woldemar Hau poolvend.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]