Dodge Viper
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. (Mai 2021) |
| Dodge Viper | |
|---|---|
 | |
| Tootja |
DaimlerChrysler (1998–2006) Chrysler LLC (2008–2009) Chrysler Group LLC (2009–2010; 2013–2014) FCA US LLC (2014–2017) |
| Tootmine |
1991–2010 2013–2017 |
| Kokkupanek | Detroit, Michigan, USA |
| Kere tüüp |
2-ukseline kupee 2-ukseline kabriolett |
| Paigutus | eesmootor-tagavedu |
| Mootor | 8,0-8,4 l Viper V10 |
| Ülekanne | käsikäigukast, 6 käiku |
Dodge Viper on Chryslerile kuuluva brändi Dodge aastatel 1992–2017 toodetud sportauto. Kõik Viperid toodeti Detroitis, alguses (1992–1995) Mack Avenue tehases ja peale 1996. aastat Conner Avenue tehases. Kokku toodeti 25 aastaga umbes 32 000 autot.
Kõik Viperid toodeti eranditult V10-mootori ja kuuekäigulise manuaalkäigukastiga.
Esimene põlvkond (SR I; 1991–1995)[muuda | muuda lähteteksti]
1988. aastal tegi Chrysleri toonane peadirektor Bob Lutz disainijuht Tom Gale'le ettepaneku luua modernne Shelby Cobra taoline sportauto. Auto disainisid Lutz ja Gale koos inseneriosakonna asepresident François Castaingi ja legendaarse võidusõitja Carroll Shelbyga, kes toona tootis Chrysleri autodest performance-variante. Viperi mootoriks valiti uus 8-liitrine (7990 cm³) V10-mootor, mida Chrysler parasjagu töötas välja tuleva generatsiooni Dodge Ram pikapitele. Tegu oli Chrysleri 5,9-liitrise V8-ga, millele oli lisatud kaks silindrit ja kolvikäiku pikendatud. Esimest prototüüpi näidati esimest korda jaanuaris 1989 Detroiti autonäitusel. Hinnang autole oli positiivne ja see otsustati tootmisse anda.
1989. aasta märtsis alustas tegevust 85 insenerist koosnenud Team Viper, mis hakkas toodanguautot arendama. Auto valmis 1990. aasta veebruaris.
Viperi esmaesitlus toimus 26. mail 1991 Indianapolises Indy 500 võidusõidul. Võidusõidu turvaautoks oleks pidanud olema Dodge Stealth, kuid kuna see oli Jaapanis toodetud Mitsubishi 3000GT, mida müüdi Dodge'i nime all, esitas USA autotöötajate ametiühing UAW (United Auto Workers) kaebuse, kuna turvaautoks oli alati olnud kodumaine auto. Seetõttu valiti turvaautoks eelseeria Viper, mille roolis oli Shelby ise. Kuna Viper ei läinud tootmisesse enne järgmist aastat, sai võidusõidu võitja Rick Mears auhinnaks siiski Dodge Stealthi.
Viper jõudis müüki 1992. a jaanuaris ja mudel kandis nime Dodge Viper RT/10 Roadster. Autot toodeti ainult kaheukselise rotsterina, sellel oli 8-liitrine V10-mootor võimsusega 400 hobujõudu, käigukastiks oli Viperi jaoks spetsiaalselt loodud kuuekäiguline Borg-Warner T-56 manuaal. Autol puudusid sellised juhti abistavad vahendid nagu veojõukontroll ja mitteblokeeruvad (ABS) pidurid, Puudusid ka välised ukselingid ja lukuauk – autouksi sai avada ainult seestpoolt. Massi vähendamise eesmärgil polnud autol ka õhukonditsioneeri ja turvapatju ning ainult käsitsi seatavad istmed, samas olid AM/FM stereoraadio ja kell. Auto tühimass oli 1490 kilogrammi. Viper RT/10 tippkiirus oli 266 km/h, auto kiirendas 0–100 km/h 4,6 sekundi ja 0–160 km/h 9,2 sekundiga ja läbis veerand miili 12,6 sekundiga lõppkiirusega 183,1 km/h. Algaja juhi jaoks oli aga Viper raskesti juhitav.
Kokku toodeti 1992–1995 5988 esimese põlvkonna Viperit, millest 4990 müüdi USAs, 413 Kanadas ja 585 väljaspool Põhja-Ameerikat.
Teine põlvkond (SR II, 1996–2002)[muuda | muuda lähteteksti]
.jpg)
1996. mudeliaastaks tuli välja Viperi teine põlvkond, esialgu oli saadaval endiselt RT/10 rotster, millel oli mootori võimsust suurendatud 415 hj-ni, nüüd sai auto ka välised ukselingid. Aasta lõpus lisandus mudelivalikusse ka kupee GTS, millel oli võimsam, 450-hobujõuline mootor ja turvapadjad. 1998. aastal sai ka RT/10 endale GTSi mootori. 1999. aastast oli GTSile saadaval lisavarustusena ka ACR (American Club Racing) pakett, millel oli 10 hobujõudu võimsam mootor (460 hj), lisaks õhukonditsioneer ja raadio eemaldatud ja lisatud seadistatav vedrustus, 18-tollised BBSi veljed ja elektriaknad. 2001. aastast on turvapadjad ja ABS-pidurid põhivarustuses. Teise põlvkonna Viperit toodeti 2002. aastani kokku 11 182, millest 7135 olid GTS ja 4025 RT/10. ACRe toodeti 1999–2002. aastatel 819.
1996. aastal hakati tootma ka võidusõiduautot GTS-R, mis oli 11 aasta jooksul vägagi edukas, võites 1999., 2001. ja 2002. aastal Nürburgringi 24 tunni sõidu, 2001. ja 2002. aasta Spa 24 tunni sõidu, lisaks tuli klassivõitjaks 1998., 1999. ja 2000. aasta Le Mansi 24 tunni sõidu ja 2000. aasta Sebringi 12 tunni sõidu. 2001. aastal lõpetas Dodge tehasetiimi osaluse.
Kolmas põlvkond (ZB I, 2003–2006)[muuda | muuda lähteteksti]
2003. aastal tuli müüki kolmanda põlvkonna Viper, millel oli täiesti uus, Osamu Shikado loodud disain. See põlvkond kandis nime Dodge Viper SRT-10, nimi SRT pärineb Chrysleri performance-osakonnalt Street & Racing Technology. Algselt oli saadaval vaid rotster. Auto mootorit suurendati 8,3 liitrini (8285 cm3), nüüd arendas see 500 hobujõudu. Viimasel, 2006. aastal tuli välja ka SRT-10 kupeevariant, millel oli võimsam, 510-hobujõuline mootor. Kokku toodeti 7063 rotsterit ja 1123 kupeed. 2007. aastal Vipereid ei toodetud, valmistuti uue põlvkonna mudelite väljatoomiseks.
Neljas põlvkond (ZB II, 2008–2010)[muuda | muuda lähteteksti]
Neljanda põlvkonna Viper tuli müüki 2008. aastal, olles tegu suhteliselt mudeliuuendusega. Mootori mahtu suurendati 8,4 liitrini (8382 cm3), võimsuseks 600 hobujõudu, T56 käigukasti asemele tuli uus Tremec TR-6060. Endiselt oli auto saadaval kupee ja rotsterina, lisaks oli kupeele saadaval ACR pakett, millele oli lisatud esispoiler ja süsinikkiust tagatiib. 4. põlvkonna Vipereid toodeti kuni 1. juulini 2010 umbes 2600–2700.
2011. ja 2012. aastal Vipereid ei toodetud.
Viies põlvkond (VX, 2013–2017)[muuda | muuda lähteteksti]
14. septembril 2010 teatas FCA president Sergio Marchionne Orlandos pressikonverentsil, et tootmisesse tuleb ka viienda põlvkonna Viper. Autot esitleti New Yorgi autonäitusel aprillis 2012, selleks ajaks olid auto veojõu- ja stabiilsuskontroll põhivarustuses. SRT oli saanud eraldi kaubamärgiks, rotster kandis nime SRT Viper, kupee SRT Viper GTS. Auto jõudis müüki 2013. aastal, kasutades endiselt 8,4-liitrist mootorit, mille võimsust oli suurendatud 640 hj-ni. 2013. ja 2014. aasta müügitulemused olid aga kehvad, 2014. aastal otsustati SRT tootmine omaette brändina lõpetada. 2015. aastal sai auto nimeks Dodge Viper, lisaks lisati baasmudeli ja GTS-i vahele uus GT varustuspakett, suurendati mootori võimsust 645 hobujõuni. 2016. aastaks uuesti toodi välja ACR pakett. Oktoobris 2015 teatas FCA, et 2017. aastal lõppeb Viperi tootmine. Põhjuseks toodi kehvad müüginumbrid ja suutmatus vastata uutele FMVSS 226 turvanõudele, mis tegi kohustuslikuks külgturvapadjad. Juulis 2017 teatati, et Conner Avenue tehas suletakse lõplikult 31. augustil 2017, viimane Viper veeres tootmisliinilt maha 16. augustil 2017.
Saavutused[muuda | muuda lähteteksti]
Viperiga püstitati palju Nürburgringi seeriatoodanguautode rekordeid: 18. augustil 2008 läbis Tom Coronel 2009. mudeliaasta SRT-10 ACRi roolis 20.832 kilomeetrise Nordschleife 7 minuti 22.1 sekundiga, 14. septembril 2011 Dominik Farnbacher 2010. aasta SRT-10 ACRiga 7:12.13 ja 1. septembril 2017 Lance David Arnold 2017. aasta ACRiga 7:01.3.