Difteeria
 | See artikkel vajab toimetamist. |
| Kurgutõbi | |
|---|---|
| Diphtheria | |
 | |
|
Difteeria tagajärjel võib areneda kaela paistetus, mida mõnikord kutsutakse "pulli kaelaks". | |
| Klassifikatsioon ja välisallikad | |
| RHK-10 | AA.36 |
| RHK-9 | 032 |
| DiseasesDB | 3122 |
| MedlinePlus | 001608 |
| eMedicine | emerg/138 med/459 oph/674 ped/596 |
| MeSH | D004165 |
Difteeria (ladina keeles Diphtheria) ehk kurgutõbi on bakteriaalne nakkushaigus, mille põhjustab Corynebacterium diphtheriae. Haigus levib piisknakkusena. RHK-10 järgi klassifitseeritakse difteeria järgmiselt:
- Neeludifteeria (A36.0)
- Ninaneeludifteeria (A36.1)
- Kõridifteeria e larüngeaaldifteeria (A36.2)
- Nahadifteeria (A36.3)
- Muu difteeria (A36.8)
- Täpsustamata difteeria (A36.9)
Patogenees[muuda | muuda lähteteksti]
Difteerial eristatakse 2 põhivormi: kurgudifteeria ja kõridifteeria. Haigusetekitaja tungib esmalt limaskesta sisse ja paljuneb seal. Mikroobi poolt produtseeritud endotoksiinid kutsuvad esile kudede nekrotiseerumise. Eelkõige on ohustatud neerud, süda ja närvisüsteem. Peamised kliinilised sümptomid on
- tursunud lümfisõlmed
- neuropaatia
- häälekaotus
- köha
- hingamispuudulikkus
- neelamisraskused
Ravi[muuda | muuda lähteteksti]
Siin tutvustatakse ravimit või ravimeetodit, kuid kirjutatu pole arstlik nõuanne ja see ei asenda arsti konsultatsiooni. Vikipeedia ei vastuta iseravimise tagajärgede eest.
Difteeria raviks kasutatakse järgmisi ravimeid:
- antitoksiline seerum
- erütromütsiin
- penitsilliin
Profülaktika[muuda | muuda lähteteksti]
Profülaktiliselt on kõige lihtsam kurgutõppe nakatumise vältimiseks end vaktsineerida. Esimene vaktsiin manustatakse 3. elukuul, teine ja kolmas vastavalt kuuenädalaste vahedega ning neljas 21 kuud pärast esimest kaitsepookimist. Seejärel vaktsineeritakse 7-aastaselt ja 17-aastaselt ning nii iga 10 aasta tagant elu lõpuni.