Dielektriline vastuvõtlikkus

Dielektriline vastuvõtlikkus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab dielektrilise keskkonna võimet elektriväljas polariseeruda. Vastavalt dielektriline vastuvõtlikkus $\chi _{\text{e}}$ avaldub kui võrdetegur keskkonna polarisatsiooni ${\vec {P}}$ ja elektrivälja tugevuse ${\vec {E}}$ vahel. SI-süsteemis esitatakse see seos kujul

$${\vec {P}}=\chi _{\text{e}}\varepsilon _{0}{\vec {E}}$$

kus $\varepsilon _{0}$on elektriline konstant (vaakumi dielektriline läbitavus). Eeldatakse, et dielektriku koste on lineaarne, mis on enamasti põhjendatud, sest mikroskoopilised väljatugevused atomaarsel tasandil on oluliselt suuremad võrreldes tüüpiliste makroskoopiliste väljatugevustega.

Dielektriline vastuvõtlikkus on omakorda seotud keskkonna suhtelise dielektrilise läbitavusega ε_r

$$\varepsilon _{\text{r}}=1+\chi _{\text{e}}$$

Üldjuhul $\chi _{\text{e}}$ja ${\textstyle \varepsilon _{\text{r}}}$on tensorid, aga isotroopse keskkonna puhul on tegemist skalaarsete suurustega.

Vaata ka

• Dielektriline läbitavus
• Magnetiline vastuvõtlikkus