Cornelia Africana
Cornelia Scipionis Africana (umbes 190 eKr – 100 eKr) oli Scipio Africanuse vanuselt teine tütar, keda peetakse täiusliku Rooma naise musternäidiseks.
Päritolu[muuda | muuda lähteteksti]
Cornelia isa Scipio Africanus oli Rooma rahvuskangelane, kes Teise Puunia sõja ajal võitis Hannibali.[1] Tema emal, Aemilia Paullal oli patriitsi naise kohta ebatavaliselt palju vabadust ja rikkust, samuti oli ta märkimisväärne eeskuju paljudele noortele Rooma naistele.[2] Publius Cornelius Scipio, Cornelia vanem vend, oli samuti võidukas väejuht Teises Puunia sõjas. Corneliused olid üks vanemaid aristokraatlikke suguvõsasid Rooma riigis.
Roll oma poegade poliitilises karjääris[muuda | muuda lähteteksti]
Kuna Cornelia kuulus nobiliteedi hulka, peegeldas tema abielu rohkem ta isa poliitilisi vajadusi kui naise enda soove. Arvatakse, et Scipio korraldas kihluse Tiberius Gracchus Maioriga ilma oma naisega nõu pidamata, kes sellest kuuldes seisis abielu toimimise vastu. Cornelia, tollal 18-aastane, ja Gracchus, 45-aastane, abiellusid 172 eKr. Vanusevahest hoolimata oli tegemist õnneliku kooseluga.[1] Neil sündis 13 last, kellest ellu jäid 3: tütar Sempronia, kes abiellus oma esimese nõo, Scipio Aemilianus Africanusega, ning pojad Tiberius ja Gaius Gracchus.[2]
Kui Tiberius Gracchus Maiori suri 154 eKr, võttis Cornelia tema varanduse ja majapidamise enda kontrolli alla ja lükkas tagasi kõik uued abieluettepanekud, nende seas ka Egiptuse valitseja Ptolemaiose. Nüüdsest pühendus Cornelia oma laste harimisele. Keegi ei kahelnud, et Cornelia võsukestest saavad suured isiksused, kõige vähem Cornelia ise, kes korduvalt lastele meelde tuletas, et teda ei pea mäletama mitte kui Scipio tütart, vaid kui Gracchuste ema.
Tiberius Gracchus[muuda | muuda lähteteksti]
Tiberius Gracchus alustas oma karjääri paljulubavalt, võideldes Kolmandas Puunia sõjas Kartaagos ja tänapäeva Hispaanias oma õemehe Scipio Aemilianuse käsualusena. Kui Rooma sõjavägi võeti lõksu ja oli hävinemisohus, asus Tiberius vaherahu üle läbirääkimisi pidama. Selle asemel, et Tiberiust vägede päästmise eest tänada, lükkas senat kokkuleppe ülbelt tagasi, ning ilma oma õemehe toetuseta oleks Tiberius ilmselt kohtulikule vastutusele võetud. Poliitiliselt haavatud ja kibestunud Tiberius valiti aga Rooma rahvatribuuniks.[1]
Rahvatribuunina tegi Tiberius Gracchus ettepaneku anda Rooma sõjaväele ja talupoegadele maad, mille Rooma aristokraadid ebaseaduslikult olid enestele haaranud. Reformi teostamiseks oli Tiberiusel vajalik võim ka järgnevaks aastaks. Ehkki Rooma seadused keelasid ühte isikut kaheks aastaks järjest valimast, esitas ta oma kandidatuuri rahvatribuuni kohale ka järgnevaks aastaks. Ootuspäraselt üritasid nobiilid hääletamist segada, kuid Tiberius andis oma poolehoidjatele märku ning koos mässasid nad relvastatud aristokraatide vastu, kuni nad olid platsilt minema aetud. Samal ajal toimus senati istung, kus hakkas levima väär kuuldus, nagu nõuaks Tiberius kuningatrooni. Vihased senaatorid tormasid ühe Tiberiuse suurima vaenlase, ülempreestri Scipio Nasica eesjuhtimisel rahvakoosolekule. Toimus äge taplus, mille käigus tapeti Tiberius ja tema poolehoidjad. Samal ööl heideti nende laibad Tiberisse.[3] Amelianus keeldus avalikkuse ees oma naise venna mõrva hukka mõistmast ning kui ta veidi hiljem suri, väitsid Cornelia vaenlased, et tema ja Sempronia olid Aemilianuse salasepitsuste teel mürgitanud.[1]
Gaius Gracchus[muuda | muuda lähteteksti]
Cornelia manitses Gaiust oma venna eeskuju mitte järgima ja kui Gaius 124 eKr tribuuniks sai, veenis Cornelia teda Tiberiuse vastaseks olnud tribuuni mitte taga kiusama. Ema ja poeg jäid lähedasteks ka siis, kui Gaius esitas meeletu seadusettepaneku, mis aitas muuta Rooma kui Itaalia linnriigi ülevõimu Vahemere maade ülemvõimuks. Nagu vendki, nii võõrandus ka Gaius kiiresti Rooma konservatiividest.[1]
Otsides endale tuge Rooma ühiskonnas, eelkõige kehvikkonna seas, kehtestas Gaius viljaseaduse, mille kohaselt anti rahvale riiklikest ladudest odavamalt vilja. Et võita kaubanduslikes ringkondades poolehoidu, kehtestas Gaius kohtuseaduse, mille tulemusena määrati kohtunikke ratsanike (kaubandusliku seisuse) hulgast, kes sel moel said riigis suure tähtsuse, ja mitte senaatorite seast nagu ennist. Samuti asutati vaesema talunikkonna huvides kolooniaid Itaaliasse, ka oli seda planeeritud teha Aafrikasse, hävitatud Kartaago asemele. Uuesti alustas tegevust maajagamise komisjon.[4] Sarnaselt Tiberiusega keeldus Gaius kompromissidest ja tapeti senati poolt.
Roomast lahkumine[muuda | muuda lähteteksti]
Elades kauem oma poegadest, lahkus Cornelia Roomast Misenumi. Tema majapidamisest sai hellenistliku kultuuri keskus ja tuletorn. Jätkuvalt oli Cornelia Rooma tavakodanike iidol ning vanas eas austati teda kuju püstitamisega, millel teda oli kujutatud just nii, nagu ta oli soovinud – Gracchuste emana.[1]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 "Roomlaste elulood" 2009, lk 73–77
- ↑ 2,0 2,1 [1]
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 22. detsember 2015. Vaadatud 18. detsembril 2011.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 4. märts 2016. Vaadatud 18. detsembril 2011.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)