Christian Friedrich Neue

Allikas: Vikipeedia
Christian Friedrich Neue, 1838

Christian Friedrich Neue (19. detsember 1799 (teistel andmetel 26. oktoober 1798)[1] Spandau, Brandenburgi mark26. juuli (vkj 14. juuli) 1886 Stuttgart, Württembergi kuningriik) oli Saksamaalt pärit Eesti klassikaline filoloog.[2]

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Christian Friedrich Neue oli sakslane, köösneri poeg.[2]

Neue õppis Berliini Ülikoolis klassikalist filoloogiat, lõpetas 1822 filosoofiadoktori kraadiga, väitekiri "Basshylidis fragmenta commentatio" (Berlin, 1822[2] ; juhendaja Philipp August Böckh).

Pärast ülikooli lõpetamist oli ta Sulpfurtis (Naumburgi lähedal) vanade keelte vanemõpetaja, 1831–1861 Tartu Ülikooli kirjandusajaloo, klassikalise filoloogia ja pedagoogika professor. 1836–1838 ja 1842–1851 (teistel andmetel 1836–1839 ja 1843–1851[3]) oli Neue Tartu ülikooli rektor, täitis 1833–1851 korduvalt dekaani kohustusi, 1843–1851 töötas ühtlasi tsensuurikomitees. Ta õpetas kreeka ja ladina meetrikat, etümoloogiat ja süntaksit, tekstikriitikat, antiik- ja keskaja kirjanduse ajalugu, kreeka keelt ning klassikalise filosoofia ajalugu, juhendas saksa keelest ladina keelde tõlkimise praktikume. 1833–1836 oli ta ajakirja "Dorpater Jahrbücher für Litteratur, Statistik und Kunst, besonders Russlands" väljaandjaid ja toimetajaid. Aastast 1848 oli ta Peterburi Teaduste Akadeemia korrespondentliige.[2]

Tartu ülikooli rektorina püüdis Neue edendada regionaalset teadustööd ning tegi 1837 koos teiste professoritega ettepaneku korraldada Balti ja Soome õpetlaste ühiseid teaduskongresse. Ettepanek leidis haridusministeeriumi toetust, ent soovitati kaasata ka Venemaa teadlasi. See ei rahuldanud idee algatajaid ning üritused jäid ära. Tegelik riiginõunik (1848).[2]

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Bacchylidis Cei fragmenta gollegit, recensult, interpretatus est. Berlin, 1822
  • Sapphonis Mytileneae fragmenta specimen operae in omnibus artis Graecorum lyricae exceoto Pindaro collocandae. Berlin, 1827
  • Sophoclis tragoediae, recognovit et brevi annotatione scholarum in usum instruxit N. Lipsiae, 1831
  • Dr. Julius Walter, weil. ord. Prof. der praktischen Theologie an der Kaiserlichen Universität Dorpat. Dorpat, 1835
  • Observationum ad Tacitum specimen. I. Dorpat, 1836
  • De Telesillae Argivae reliquiis commentatio. Dorpat, 1843
  • De Praxillae Sicyoniae reliquiis commentatio. Dorpat, 1844
  • Formenlehre der lateinischen Sprache. I-II. Mitau, 1861–1866; Berlin, 1875, 1877, 1888–1901

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Album rectorum Universitatis Tartuensis 1632–1997. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 1997, lk. 74
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 "Eesti teaduse biograafiline leksikon", 3. köide
  3. [1] TÜ õppejõud kuni 1918. Üliõpilased kuni 1918

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Friedrich August Eckstein: Nomenclator philologorum. Leipzig 1871, S. 399
  • Levitski, G. V. "Biografitšeskij slovarj professorov i prepodavatelei Imperatorskogo Jurjevskogo, bõvšego Derptskogo universiteta za sto let jego suštšestvovanii (1802–1902)" Jurjev, 1902–1903, kd I, lk 422–423
  • Deutschbaltisches biographisches Lexikon 1710–1960. Köln, Wien, 1977, lk 545
  • Петербургская Академия наук и Эстония. Тлн, 1978, lk 212
  • Tartu ülikooli ajalugu: kolmes köites. Tallinn, 1982, kd II, lk 85–86, 174
  • Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]


Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.
Eelnev
Kaiserliche Universität zu Dorpati rektor
Johann Christian Moier (1834–1836)
Kaiserliche Universität zu Dorpati rektor
Christian Friedrich Neue

18361839
Järgnev
Kaiserliche Universität zu Dorpati rektor
Karl Christian Ulmann (1839–1841)
Eelnev
Kaiserliche Universität zu Dorpati rektor
Alfred Wilhelm Volkmann (1842, 1841–1842 prorektorina)
Kaiserliche Universität zu Dorpati rektor
Christian Friedrich Neue

18431851
Järgnev
Kaiserliche Universität zu Dorpati rektor
Eduard Haffner (1851–1858)