Charles W. Morris

Allikas: Vikipeedia

Charles William Morris (23. mai 1901, Denver, USA – 15. jaanuar 1979, Gainesville, USA) oli ameerika semiootik ja filosoof (pragmatist).[1] Tema tähtsaimate tööde hulka kuulub raamat "Foundations of the Theory of Signs" (1938).[2]

Morris soovis arendada märgiõpetust bioloogilisel ja eriti käitumisõpetuslikul alusel. Tema õpetajate hulka kuulus filosoof, sotsioloog ja psühholoog George Herbert Mead, tema õpilaste seast tuntuim oli Thomas Sebeok.[1]

Elukäik ja haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Charles William Morris sündis 23. mail 1901 Ameerika Ühendriikides Denveris.[1]

C. Morris õppis esialgu inseneriks Northwesterni Ülikoolis, mille lõpetas 1922. aastal bakalaureusekraadiga. Intrigeerituna õpitavatest arvutustest ning võrranditest hakkas ta huvituma nendes kasutatavate sümbolite tähendustest. Üks sealsetest õppejõududest tutvustas Morrisele Freudi psühhoanalüüsi termineid ning George Herbert Meadi tööd sümbolite loomuse ning funktsiooni kohta keeles.[1]

Morris läks edasi Chicago Ülikooli pragmatisti George Herbert Meadi käe alla õppima ning sai seal 1925. aastal doktorikraadi psühholoogias. Tema doktoritöö teema oli "Symbolism and Reality: A Study in the Nature of The Mind". Selle dissertatsiooni ning 1930. aastatel ilmunud artiklite põhjal koostas Morris sünteesi Charles S. Peirce'i semiootikast, Dewey ja Meadi sotsiaalsest biheiviorismist ning Rudolf Carnapi ja Otto Neurathi loogilisest positivismist. Kiiresti sai Morrisest silmapaistev kuju ameerika filosoofias.[1]

Morris suri 15. jaanuaril 1979 Gainesville'is USAs.[1]

Karjäär[muuda | muuda lähteteksti]

Peale ülikooli lõpetamist sai Morrisest õpetaja ning seda ametit pidas mees elu lõpuni. Charles Morris töötas elu jooksul filosoofia õppejõuna Texases Rice Instituudis (1925–1931), Chicago Ülikoolis filosoofia professorina (1931–1947) ning lektorina (1948–1958) ja juhtivteadurina Florida Ülikoolis (1958–1971).[2]

Morris töötas kuus aastat filosoofia õppejõuna Texases Rice Instituudis (1925–1931), seejärel Chicago Ülikoolis filosoofia professori (1931–1947) ja lektorina (1948–1958). 1958. aastal alustas ta tööd juhtivteadurina Florida Ülikoolis, kus Morris töötas surmani. Florida Ülikoolis töötades oli Morrise õpilaseks nüüdseks tuntud semiootik Thomas Sebeok. Morris kuulus Ameerika Kunstide ja Teaduste Akadeemia liikmeskonda ning ka Ameerika Filosoofilisse Assotsiatsiooni, olles seal Läänedivisjoni president aastail 1936–1937.[1]

Rice'i Ülikoolis töötamise aastatel kirjutas ja kaitses Morris oma tööd funktsionalismi teemal "Six Theories of Mind" (Morris 1932). Oma töö aluseks võttis ta Dewey, Meadi ja James Angelli 1890ndatel Chicagos arendatud psühholoogilise funktsionalismi, mille teooria on inspireeritud evolutsioonist: kõik vaimu aspektid on eesmärgilise orgaanilise tegevuse (organic activity) funktsioonid. Need funktsioonid on seletatavad oma ellujäämisväärtuse kaudu (survival value). Morris nimetas 1930. aastatel oma lähenemise neopragmatismiks, edendades seda liikumist.[1]

Artikleid[muuda | muuda lähteteksti]

Morris avaldas töid nii inglise kui saksa keeles. Ulatusliku listi tema töödest on koostanud John Shook[3], kes mainib järgmisi teoseid:

  • Charles W. Morris (1925). Symbolism and Reality: A Study in the Nature of Mind. Dissertatsioon, University of Chicago. Kordustrükk, Amsterdam: John Benjamins, 1993. Tõlgitud saksa keelde "Symbolik und Realitat" sissejuhatusega A. Eschbach poolt. Frankfurt: Suhrkamp, 1981.
  • Charles W. Morris (1932). Six Theories of Mind. Chicago: University of Chicago. Kordustrükk, 1966.
  • Charles W. Morris (1937). Logical Positivism, Pragmatism and Scientific Empiricism. Paris: Hermann et Cie. Kordustrükk, New York: AMS Press, 1979.
  • Charles W. Morris (1942). Paths of Life: Preface to a World Religion. New York: Harper and Brothers.
  • Charles W. Morris (1946). Signs, Language and Behavior. New York: Prentice-Hall, 1946. Kordustrükk, New York: George Braziller, 1955. Kordustrükk teoses Charles Morris, Writings on the General Theory of Signs (The Hague: Mouton, 1971), lk. 73–397. Tõlgituna itaalia keelde "Segni, linguaggio e comportamento", autor S. Ceccato. Milan. Tõlgitud saksa keelde "Zeichen, Sprache und Verhalten", autorid A. Eschbach ja G. Kopsch. Düsseldorf: Schwann, 1973.
  • Charles W. Morris (1948). The Open Self. New York: Prentice-Hall; Tõlgituna rootsi keelde "Öppna Er Själv", autor Ann Bouleau. Stockholm: 1949.
  • Charles W. Morris (1956). Varieties of Human Value. Chicago: University of Chicago Press. Kordustrükk, 1973.
  • Charles W. Morris (1964). Signification and Significance: A Study of the Relations of Signs and Values. Cambridge, Mass.: MIT Press. 1. peatükk "Signs and the Act," esineb kordusrükina Charles Morrise teoses "Writings on the General Theory of Signs" (The Hague: Mouton, 1971), lk. 401–414.
  • Charles W. Morris (1970). The Pragmatic Movement in American Philosophy. New York: George Braziller.
  • Charles W. Morris (1971). Writings on the General Theory of Signs. Den Haag: Mouton.
  • Charles W. Morris (1973). Cycles. Gainesville: University of Florida Press.
  • Charles W. Morris (1975). Zeichen Wert Äesthetik. Mit einer Einleitung hg. u. übers. v. A. Eschbach. Frankfurt: Suhrkamp.
  • Charles W. Morris (1976). Image. New York: Vantage Press.
  • Charles W. Morris (1977). Pragmatische Semiotik und Handlungstheorie. Mit einer Einleitung hg. und übers. v. A. Eschbach. Frankfurt: Suhrkamp.[3]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 John Shook. "Pragmatism Cybrary. Classical Pragmatists". Vaadatud 28.11.2017.
  2. ↑ 2,0 2,1 Eugene Halton. "Charles Morris. A Brief Outline of His Philosophy. With relations to semiotics, pragmatics, and linguistics".
  3. ↑ 3,0 3,1 John Shook. "Pragmatism Cybrary. Works by Classical Pragmatists".

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Charles_W._Morris&oldid=6232525"