Cape Breton

Allikas: Vikipeedia

Cape Breton (inglise Cape Breton Island, prantsuse île du Cap-Breton, Kanada gaeli Eilean Cheap Breatuinn, mikmaki U'namakika) on saar Atlandi ookeanis Põhja-Ameerika mandri idaranniku lähedal. Kuulub Kanada Nova Scotia provintsi.

Saart erladab mandrist 1-3 km laiune Canso väin ja Newfoundlandi saarest Caboti väin. Saart ühendab mandriga 1385 m pikkune Canso teetamm.

Cape Bretoni pindala on 10 311 km² ja on seega suuruselt maailma 75. saar ja Kanada. 18. saar.

Sisemaal asub 949 km² suurune Cape Breton Highlandsi rahvuspark.

Saare algasukad olid mikmaki indiaanlased. Tänapäeval on saarel 5 indiaani reservaati. Esimese eurooplasena külastas saart tõenäoliselt John Cabot 1497. aastal. 17. sajandil koloniseerisid saare prantslased. Nad ehitasid saarele Louisbourgi kindluse, mida peeti tollal läänepoolkera suurimaks. 1763 läks saar Briti Impeeriumi koosseisu. 19. sajandil saabus saarele palju immigrante Šotimaalt. 2001. aastal elas saarel 147 454 inimest.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]